Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Helsingi-Tallinna raudteetunneli jaoks on kaks varianti
Helsingi ja Tallinna vahelisele merealusele
tunnelile kaalutakse Soomes kaht võimalikku alguspunkti.
Eestis oleks tunnelisuu Viimsi poolsaarel, Soomes Porkkalas või Helsingis Pasilas. Alguspunktist sõltuvalt oleks tunneli pikkus 70-85 kilomeetrit, millest 50-70 kilomeetri ulatuses kulgeks tunnel Soome lahe all, vahendas ETV24 Helsingin Sanomat.
Kuigi aluspind on Eesti poolel pehmem, ei põhjustaks see moodsat tehnikat kasutades raskusi. Soome firma Baltirail pakub välja võimaluse, et tunneli seinte toeks oleksid seal 30 sentimeetri paksused raudbetoonrõngad. Seda meetodit on kasutatud mujalgi Euroopas.
Tunneli maksimaalne kalle oleks kaks kraadi ning kõige sügavamal kulgeks see rohkem kui 200 meetrit allpool merepinda, kus selle kohal oleks vähemalt 40 meetrit tugevat kaljut.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tunneli hooldamiseks rajataks Soome lahte tehissaar. Insener Usko Antikoski sõnul võiks saarele paigaldada tuulegeneraatorid, mis toodaksid tunneli tarbeks elektrienergiat.
Baltiraili hinnangul kestaks tunneli ehitus pärast selle kohta lõpliku otsuse tegemist 10-15 aastat.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.