Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Helsingi-Tallinna raudteetunneli jaoks on kaks varianti
Helsingi ja Tallinna vahelisele merealusele
tunnelile kaalutakse Soomes kaht võimalikku alguspunkti.
Eestis oleks tunnelisuu Viimsi poolsaarel, Soomes Porkkalas või Helsingis Pasilas. Alguspunktist sõltuvalt oleks tunneli pikkus 70-85 kilomeetrit, millest 50-70 kilomeetri ulatuses kulgeks tunnel Soome lahe all, vahendas ETV24 Helsingin Sanomat.
Kuigi aluspind on Eesti poolel pehmem, ei põhjustaks see moodsat tehnikat kasutades raskusi. Soome firma Baltirail pakub välja võimaluse, et tunneli seinte toeks oleksid seal 30 sentimeetri paksused raudbetoonrõngad. Seda meetodit on kasutatud mujalgi Euroopas.
Tunneli maksimaalne kalle oleks kaks kraadi ning kõige sügavamal kulgeks see rohkem kui 200 meetrit allpool merepinda, kus selle kohal oleks vähemalt 40 meetrit tugevat kaljut.
Tunneli hooldamiseks rajataks Soome lahte tehissaar. Insener Usko Antikoski sõnul võiks saarele paigaldada tuulegeneraatorid, mis toodaksid tunneli tarbeks elektrienergiat.
Baltiraili hinnangul kestaks tunneli ehitus pärast selle kohta lõpliku otsuse tegemist 10-15 aastat.
Seotud lood
Logistikaäris on ootused lihtsad – saadetis peab jõudma õigel ajal õigesse kohta. Selle taga on aga tuhanded kilomeetrid, sajad peatused ja töövahendid, mille peale peab saama alati kindel olla. Just seepärast on DHL usaldanud Mercedes-Benzi tarbesõidukeid juba enam kui kümme aastat ning koostöö Vehoga on selle aja jooksul kujunenud oluliseks osaks ettevõtte igapäevasest tööst.
Enimloetud
1
2
3
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele