Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Helsingi-Tallinna raudteetunneli jaoks on kaks varianti
Helsingi ja Tallinna vahelisele merealusele
tunnelile kaalutakse Soomes kaht võimalikku alguspunkti.
Eestis oleks tunnelisuu Viimsi poolsaarel, Soomes Porkkalas või Helsingis Pasilas. Alguspunktist sõltuvalt oleks tunneli pikkus 70-85 kilomeetrit, millest 50-70 kilomeetri ulatuses kulgeks tunnel Soome lahe all, vahendas ETV24 Helsingin Sanomat.
Kuigi aluspind on Eesti poolel pehmem, ei põhjustaks see moodsat tehnikat kasutades raskusi. Soome firma Baltirail pakub välja võimaluse, et tunneli seinte toeks oleksid seal 30 sentimeetri paksused raudbetoonrõngad. Seda meetodit on kasutatud mujalgi Euroopas.
Tunneli maksimaalne kalle oleks kaks kraadi ning kõige sügavamal kulgeks see rohkem kui 200 meetrit allpool merepinda, kus selle kohal oleks vähemalt 40 meetrit tugevat kaljut.
Tunneli hooldamiseks rajataks Soome lahte tehissaar. Insener Usko Antikoski sõnul võiks saarele paigaldada tuulegeneraatorid, mis toodaksid tunneli tarbeks elektrienergiat.
Baltiraili hinnangul kestaks tunneli ehitus pärast selle kohta lõpliku otsuse tegemist 10-15 aastat.
Seotud lood
Laonduses toimuvad muutused ei käi ammu väikeste sammudega, vaid areng on hoogne ja igapäevane. Kui veel hiljuti tähendas automatiseerimine peamiselt roboteid, siis nüüd räägitakse üha enam sellest, kuidas kogu ladu tervikuna targemaks muuta. Tehisintellekt, andmepõhine juhtimine ja väiksemad, kliendile lähemal asuvad laokeskused on suund, kuhu ollakse teel.
Enimloetud
2
Esimese Hiina tootjana lubatakse ka diiselmootoriga veokeid
Viimased uudised
Esimese Hiina tootjana lubatakse ka diiselmootoriga veokeid
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele