Helsingi ja Tallinna vahelisele merealusele
tunnelile kaalutakse Soomes kaht võimalikku alguspunkti.
Eestis oleks tunnelisuu Viimsi poolsaarel, Soomes Porkkalas või Helsingis Pasilas. Alguspunktist sõltuvalt oleks tunneli pikkus 70-85 kilomeetrit, millest 50-70 kilomeetri ulatuses kulgeks tunnel Soome lahe all, vahendas ETV24 Helsingin Sanomat.
Kuigi aluspind on Eesti poolel pehmem, ei põhjustaks see moodsat tehnikat kasutades raskusi. Soome firma Baltirail pakub välja võimaluse, et tunneli seinte toeks oleksid seal 30 sentimeetri paksused raudbetoonrõngad. Seda meetodit on kasutatud mujalgi Euroopas.
Tunneli maksimaalne kalle oleks kaks kraadi ning kõige sügavamal kulgeks see rohkem kui 200 meetrit allpool merepinda, kus selle kohal oleks vähemalt 40 meetrit tugevat kaljut.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tunneli hooldamiseks rajataks Soome lahte tehissaar. Insener Usko Antikoski sõnul võiks saarele paigaldada tuulegeneraatorid, mis toodaksid tunneli tarbeks elektrienergiat.
Baltiraili hinnangul kestaks tunneli ehitus pärast selle kohta lõpliku otsuse tegemist 10-15 aastat.
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.