• 23.05.08, 20:55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Helsingi-Tallinna raudteetunneli jaoks on kaks varianti

Helsingi ja Tallinna vahelisele merealusele tunnelile kaalutakse Soomes kaht võimalikku alguspunkti.
Eestis oleks tunnelisuu Viimsi poolsaarel, Soomes Porkkalas või Helsingis Pasilas. Alguspunktist sõltuvalt oleks tunneli pikkus 70-85 kilomeetrit, millest 50-70 kilomeetri ulatuses kulgeks tunnel Soome lahe all, vahendas ETV24 Helsingin Sanomat.
Kuigi aluspind on Eesti poolel pehmem, ei põhjustaks see moodsat tehnikat kasutades raskusi. Soome firma Baltirail pakub välja võimaluse, et tunneli seinte toeks oleksid seal 30 sentimeetri paksused raudbetoonrõngad. Seda meetodit on kasutatud mujalgi Euroopas.
Tunneli maksimaalne kalle oleks kaks kraadi ning kõige sügavamal kulgeks see rohkem kui 200 meetrit allpool merepinda, kus selle kohal oleks vähemalt 40 meetrit tugevat kaljut.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tunneli hooldamiseks rajataks Soome lahte tehissaar. Insener Usko Antikoski sõnul võiks saarele paigaldada tuulegeneraatorid, mis toodaksid tunneli tarbeks elektrienergiat.
Baltiraili hinnangul kestaks tunneli ehitus pärast selle kohta lõpliku otsuse tegemist 10-15 aastat.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.09.25, 11:48
Andmetark juhtimine: Kuidas kõhutunde asemel usaldada fakte ja võita konkurente?
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele