Soome-siseseid kaubavedusid võivad alates
1. maist pakkuda ka Euroopa Liidu uutest liikmesriikidest pärit veoautod, sh
Eesti vedajad.
Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium otsustas möödunud nädala lõpus, et ei pikenda 1. maist Euroopa Liidu Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriikide ettevõtetele veoteenustele kehtestatud piiranguid.
1. maist võivad Soome siseturul veoteenuseid pakkuda ka Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari ettevõtted, mis ei ole Soomes registreeritud.
Kuna aga Euroopa Liidus on selliste nn kabotaažvedude tegemine lubatud vaid ajutiselt ja pikaajalisi veolepinguid sõlmida ei tohi, siis ei karda ministeerium, et turu avamisest tekiks suuremat teenusepakkujate sissevoolu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Konkurentsi pärast on Soomes mures olnud ennekõike kohalikud veoettevõtjad, kelle sõnul on Euroopa Liidu uutes liikmesriikides veoteenused madalate palgakulude tõttu palju odavamad kui Soomes.
Praegu koostab Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium muudatuste mõju turule. Et konkurentsiolukorda mitte halvendada, kavatseb ministeerium kaaluda võimalust kehtestada ka sisevedudele sarnased reeglid kui välisvedudele.
Euroopa Liidus on praegu valmimas seaduseelnõu, millega kehtestatakse kõikidele liidu liikmesriikide kabotaažvedudele ühesugused reeglid. Selle kohaselt peaks tulevikus olema lubatud kolme veo korraldamine seitsme päeva jooksul alates välissõiduki riiki saabumisest.
Seotud lood
Liikluskindlustus on kohustuslik ka paljudele sellistele töömasinatele, millel puudub kohustus liiklusregistris registreerimiseks. See puudutab otseselt logistika- ja laondussektorit, kus igapäevaselt kasutatakse tõstukeid, laadureid ja muud liikuvat tehnikat. Sageli arvatakse ekslikult, et eravalduses kasutatav masin liikluskindlustust ei vaja, kuid tegelikkuses võib selle puudumine tuua kaasa märkimisväärse kulu.