Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Märtsis veeti raudteel kaupa 43% vähem kui mullu
Kaubavedu Eesti Raudtee infrastruktuuril
jäi märtsikuus viimaste aegadega samale tasemele, olles kokku 2,52 miljonit
tonni. Kuna aasta tagasimärtsis püstitati veomahu absoluutne rekord - 4,43
miljonit tonni, siis kujunes aastaseks languseks 43 protsenti.
Enim veeti märtsis naftat ja naftasaadusi, mille veomaht ulatus 1,82 miljoni tonnini ja mis moodustas üle 72% kogu veomahust. Mullusega võrreldes vähenes nimetatud kaubagrupi veomaht ligi 0,9 miljoni tonni võrra e 33%.
Võrreldes mullusega vähenesid ka praktiliselt kõikide teiste suuremate kaubakruppide vedu. Ainus erand oli kohalikes vedudes liiklev põlevkivi, kus vedu suurenes ligi 15%, ulatudes 0,23 miljoni tonnini.
Veomahult kolmandale kohale jäid väetised, mille kogused vähenesid aastaga ligi 40%. Kokku veeti märtsis väetisi 0,14 miljonit tonni. Poole võrra vähenes mahult neljanda kaubagrupi keemiakaupade vedu, olles kokku 66 tuhat tonni.
Võrdluseks võib tuua veel, et eelmise aasta märtsis ulatusid seitsmel kaubagrupil kuukogused üle 100 tuhande tonni, tänavu vaid kolmel.
Märtsis langesid mahud kõikides veoliikides. Transiit, kui suurim vedu, oli märtsis 1,93 miljonit tonni ehk 45% väiksem aastataguse ajaga. Kohalike vedude 0,31 miljonit tonni jäi eelmisele aastale protsendiga alla. Importvedudes veeti 0,19 miljonit tonni kaupu, mis on 62% vähem. Eksportvedude 86 tuhat tonni oli samuti üle 10% väiksem.
Kolme esimese kuuga on raudteel veetud kaupu 7,52 miljonit tonni jagu ning see on 41% vähem kui aasta tagasi.
Positiivselt arenevad konteinerveod, kus märtsikuu tulemuseks jäi esialgsetel andmetel 2553 TEU-d, mis on senine suurim tulemus, ületades eelmise aasta märtsi ligi kaks korda. Kokku on raudteel kolme kuuga veetud 6333 TEU-d, mis annab eelmise aastaga võrreldes 81% suurema tulemuse.
Seotud lood
Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.
Enimloetud
5
Millised sadamafirmad on aastaga käivet kasvatanud, millised aga kaotanud?
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
SUUR LUGU. Eksperdid vaatavad laopindade turu olukorrale otsa sügavalt ja keerutamata. Nad osutavad ka lahendustele.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele