30. märts 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ASile Tallinna Lennujaam kuuluva Tartu lennujaama direktor Rein Mark raputab pead ja sülitab kolm korda üle õla, kui küsida, kas Aardla poldril pesitsevad või sealt läbi rändavad linnud on põhjustanud mõne õnnetuse, kirjutas Tartu Postimees.

«Seni on läinud õnneks, aga me ei tohi tekitada olukorda, mis suurendab kokkupõrke tõenäosust,» leiab Mark. «Linnukaitsealal on eesmärk hoida kevadise lindude rände ajal poldri veetase kõrgel. Meie tahame, et polder hoitaks pidevalt maksimaalselt kuivana.»

Lennujaama käidujuht Voldemar Namsing toob hirmutavaks näiteks selle nädala esmaspäeva, kui hommikul maandus otse lennuraja kõrval suur haneparv.

Namsing ja Mark nendivad, et lindude rändamist ära keelata pole võimalik, küll aga veidi suunata. Üleujutatud poldriala tähendab nende sõnul väga soodsat ööbimispaika tuhandeile hanedele, kes hommikuti ümberkaudseile viljapõldudele sööma lendavad ja õhtuks naasevad.

Namsing lisab, et kuulis poldrile linnuparadiisi loomisest juhuslikult alles detsembris. Tartumaa keskkonnateenistuse avaldatud planeeringuteateile polevat osatud viimase ajani reageerida põhjusel, et jutt on käinud Ropka-Ihaste, mitte Ropka-Ihaste-Aardla kaitsealast.

Tartumaa keskkonnateenistuse looduskaitsespetsialist Kristel Tatsi avaldas lennujaama viimase minuti reageeringu üle imestust, märkides, et looduskaitseala loomise ettevalmistused algasid juba 1992. aastal.

Isiklike teadmiste baasil ei söandanud Tatsi lindude ja lennukite konflikti tõsidust hinnata, kuid viitas konsultatsioonifirma Hendrikson & Ko keskkonnamõju hinnangule, mis valmis kaks kuud tagasi seoses Ülenurme lennuvälja laiendamise kavaga.

Hendrikson & Ko sedastas, et maanduvad lennukid pole linnualaga piirneva Porijõe kohal üldjuhul madalamal kui 140 meetrit, tõusvad on saavutanud jõejoonel vähemalt 300-meetrise kõrguse. Enamik maismaalinde rändab aga pärast päikseloojangut ja öösel, olles 1000–1500 meetri kõrgusel, ütles analüüs.

Siiski peab Hendrikson & Ko lennukoridori üleminekut Ropka-Ihaste linnuala lõunanurgast võimalikuks ohuks lennukitele ja neis istuvate inimeste elule. Eriti kevadise suurvee ajal, kuid ka suvel ja sügisel.