TOP 30: Logistikasektori jõukamad ettevõtjad

Alates eelmisest aastast on logistikauudised toonud transpordi- ja logistikavaldkonna rikaste TOPis välja vaid need ettevõtjad, kes on sektoriga otseselt seotud. Välja oleme jätnud kaudsemate seostega tehnoloogiaettevõtjad, nagu näiteks Bolt, Starship, Cleveron, AuveTech jt. Samuti sõidukite ja kütuste jaemüügiga tegelevad ettevõtjad, kes on justkui samuti transpordi ja logistikaga seotud, kuid põhitegevusala on siiski muu.

Vastasel juhul oleksid Bolti omanikud Markus Villig, Oliver Leisalu ja Martin Villig vallutanud kogu esikolmiku ja sektori klassikalisemad suurtegijad oleks nende varju jäänud. Kokku jäi edetabelisse 37 ettevõtjat, kellest toome välja 30 jõukamat. Lähemalt aga tutvustame neist kolme esimest.

Skinest Grupi omanik Oleg Ossinovski ütles eelmise aasta majandustulemuste kohta, et ettevõttel läks hästi. Tõepoolest, ettevõtte käive kasvas eelmisel aastal kuuendiku võrra, kasum kahekordistus ja omanik võttis üle 25 miljoni euro dividendi.

„Oleme turuliider – Baltikumis kindlasti –, tegutseme 17 riigis, meil on hästi hajutatud portfell. Seetõttu läks meil hästi eelmisel aastal, üle-eelmisel aastal ja 2024. aasta esimesel poolel.”

Skinest Grupi kasum suurenes 2023. aastal rohkem kui kaks korda, 71 miljoni euroni, selgub aastaaruandest. Käive kasvas 15 protsenti, 148 miljoni euroni. Selle aja jooksul osteti välja ja likvideeriti Spacecom, mille peamine omanik oli varem Vene ettevõtjatega seotud ettevõte Globaltrans Investment Plc.

Ettevõtja sõnul lõpetas Skinest Grupp Venemaa varade müügi 2023. aastal. “Me saime lõpuks kõik Vene vagunid müüdud, neid oli umbes 7000. Täpsemalt öeldes müüsime need ära juba 2022. aastal, aga raha saime lepingu kohaselt aasta hiljem,” selgitas ta.

Vagunid müüdi mitmele eraisikule, kellele täpselt, polnud Ossinovski nõus ütlema. Tema sõnul oli nende hulgas endiseid Spacecomi aktsionäre – tsisternvagunite rendifirma, milles Ossinovskile kuulus pikka aega veidi üle 30 protsendi, mille enamusomanik oli aga Globaltrans Investment Plc, mis on seotud Venemaa ettevõtjate Konstantin Nikolajevi, Sergei Maltsevi ja Nikita Mišiniga.

2023. aastal ostis Skinest Grupp Küprose ettevõttes osaluse, saades Spacecomi enamusomanikuks (82%). Ossinovski ei mäleta ostu täpset summat, kuid tema sõnul on see 100 miljoni euro suurusjärgus. “See oli kasulik otsus, sest ostsime hea hinnaga,” selgitas ta.

Pärast Spacecomi väljaostmist liideti see Skinest Railiga, mis on Ossinovski põhitegevuse keskmes olev tütarettevõte, ja eraldi juriidiline isik likvideeriti. “Vagunite liisinguäris ei mängi kaubamärk mingit rolli,” selgitas Ossinovski otsust. “Ei ole oluline, mis on ettevõtte nimi: sellel turul mängivad olulist rolli isiklikud suhted. Teised peavad sind teadma, sina pead teisi teadma. Usaldus on väga tähtis, aga selle ettevõtte nimi, mille bilansis vara on, ei oma tähtsust.”

Kui Skinest Grupp lõpuks Venemaa varast loobus, siis kuidas õnnestus Venemaa turg asendada?“Asendada” pole õige sõna, sest Euroopa turg on Vene omast palju kasumlikum,” ütles Ossinovski. “Venemaal on alati olnud suur konkurents, aga kasumlikkus väiksem kui Euroopas. Kui me asendasime Vene turu Euroopa omaga, hakkasime me otse loomulikult rohkem kasumit teenima.”

Skinest Grupi peamine turg oli Euroopa Liidu riigid umbes 65%ga. Sellele järgnevad Ukraina, käive 20 miljonit eurot, ja Kasahstan (11 miljonit). Nendes kahes riigis tegeleb ettevõte peamiselt vagunirendiäriga, Eestis ja Euroopa Liidu riikides on tegevus mitmekesisem: ettevõte tegeleb ka vedurite müügi ja remondiga, diiselvedurite (sellega tegeleb Skinest Raili tütarettevõte), rohelise energia ja muuga.

Eelmisel aastal osutus Dividendide TOPi võitjaks Skinest Grupi omanik Oleg Ossinovski, kelle 2022. aastal võetud omanikutulu ulatus ainsana üle 11 miljoni euro. Tegemist oli 2022. aastal ettevõtetest välja liikunud summadega ehk 2022. aasta aruannetes olevate andmetega, kuna värskemaid andmeid kahjuks suurema osa Eesti ettevõtete kohta polnud avalikult võimalik saada.

Ettevõttest dividendide välja võtmise kohta ütles Ossinovski, et see täidab ainult üht eesmärki: vähendada likviidsust. “Kui firma arvelduskontodel on liiga palju raha, siis see segab äri tegemist: ettevõtte juhtkond ei suuda tegutseda enam vastutustundlikult,” ütles ettevõtja. “Skinestil on võla suhe EBITDAsse null, seega ainuke võimalus tegeleda likviidsusega on ettevõttel maksta dividendi.”

Oleg Ossinovski võitis Dividendide TOPi ka 2016. aastal, kui võttis omanikutulu ligikaudu 17 miljonit eurot.

Prolis Grupi omanik, millel on otse ja tütarfirma kaudu Baltic Maritime Logistics Groupis osalus kokku üle 40 protsendi. Pea tuhande töötajaga Baltic Maritime Logistics Groupi teised omanikud on Tarmo Nurmetalo ema Karin Nurmetalo (tänavuses TOPis Eesti rikkaim naine), Ants Ratas ja Andres Vahi. Kontserni kuuluvad Hansa Shipping, CF&S Estonia, Transocean Eesti, Kunda Sadam, JTH Eesti, Stivis, Esteve, Salacgrivas Nord terminals, Autolink Group ja Mann Lines.

Baltic Maritime Logistics Groupi müügitulu oli 2023. aastal 349 miljonit eurot, kuid aasta varem pea 100 miljoni euro võrra suurem. Kontserni puhaskasum vähenes aastaga 6,6 miljoni euro võrra, 67,4 miljonini.

Tarmo Nurmetalo juhitava kontserni ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse moodustasid 2023. aastal 72,2 miljonit eurot. Sellest valdava osa ehk üle 51 miljoni euro moodustasid Hansa Shippingu kaubalaevade ostu ning laevade doki- ja klassiuuenduste kulud, samuti tõstis juhtkond esile investeeringuid Esteve ja Kunda Sadama liikuvtehnika ostudesse ja laoplatside ehitusse.

2023. aastal müüs CF&S Estonia osaluse Vene äriühingu OOO CF&S Russia omanikettevõttes CF&S Cyprus Ltd ning osaluse Valgevene äriühingus OOO CFS Bel. UAB Transocean Lietuva müüs osaluse Valgevene äriühingus OOO Transocean Bel.

“Eesti ja maailmamajanduse käekäik omab palju määramatust. Sanktsioonid ja sõja käik mõjutavad jätkuvalt toorme hindasid ja tarneahelaprobleemide lahendusi,” märkisid Tarmo Nurmetalo ja Ants Ratas majandusaruandes.

Nurmetalo ja Ratas näevad, et konteinermereveo hindade langus, laevandusturu stagneerumine ja keeruline majanduspoliitika vähendavad Baltic Maritime Logistics Groupi müügitulu ja kasumlikkust ka 2024. aastal. Samas peavad nad kontserni arenguväljavaateid heaks. Baltic Maritime Logistics Group maksis eelmisel aastal omanikele dividendi 32,7 miljonit eurot.

Enn Pant on investeerimisfirma Infortar üks omanikest lisaks Kalev Järvelillele ja Ain Hanschmidtile. Infortar tuli börsile eelmise aasta lõpus ja on tänavu nautinud investorite toetust. IPO-hinnaga võrreldes suurenes ettevõtte turuväärtus üle 50% – ükski teine ettevõte Balti põhinimekirja ettevõtetest ei jõudnud ligilähedalegi.

Juulis tegi Infortar pakkumise osta kokku Tallinki aktsiaid – börsiraamatute järgi jättis oma aktsiapakkidega hüvasti kokku kuus välisfondi.

Infortarile müüdi pakkumise käigus 161,4 miljonit aktsiat, mis moodustas 21,71% kõigist Tallinki aktsiatest. Kuna Infortar maksis aktsiate eest 0,55 eurot aktsia kohta, vahetas omanikku enam kui 88 miljoni euro eest Tallinki aktsiaid. Teate tegemise ajal Tallinki sulgumishinda arvesse võttes teenis Infortar alla turuhinna ostmisega vähemalt 6,5 miljonit eurot.

Pärast suurfondide väljumist sai Infortari järel suurimaks aktsionäriks Nordea Bank ABP esindajakonto, mis omab 24,2 miljonit Tallinki aktsiat, mida on 3,2% kõigist aktsiatest. Talle järgneb suuruselt kolmandana Enn Pandile kuuluv Mersok OÜ, mis omab 1,6% Tallinkist. Suuremate investoritena on veel Sven Lennart Alpstali omatud Luksusjaht AS, maailma suurim investeerimisfond ehk Norra naftafond ja Enn Pant eraisikuna, kes omavad vastavalt 1%, 0,9% ja 0,8% Tallinki aktsiatest.

Sügisel saavad Infortari tippjuhid ja võtmetöötajad hakata optsioone aktsiateks vahetama – torus on 25 miljoni euro väärtuses aktsiaid. Optsiooni ostuhind on 0,1 eurot, kuid ettevõtte aktsia hind oli Tallinna börsil juuli lõpu seisuga 39,55 eurot.

Suur tükk optsioone on Infortari seniste suuromanike käes – Enn Pandil, Ain Hanschmidtil ja Kalev Järvelillel on igaühel soolas üle 2 miljoni euro väärtuses aktsiaid. Sama palju saavad juhatuse liige Eve Pant, tegevjuht Martti Talgre ning nõukogu liikmed Toivo Ninnas ja Mare Puusaag.