Tarmo Trei: taristuehituses optimismi jagub, vaja on pikaajalist ja stabiilset plaani
Lisandunud raha on taristuehitusse parema meeleolu toonud. Nüüd tuleb seda optimismi osata hoida ja kasvatada, kirjutab vastuses Eesti Taristuehituse Liidu tegevdirektor Tarmo Trei Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Ka praegu, mil leiti küll lisaraha teede arendamiseks ehk uute lõikude väljaehitamiseks, pole raha piisavalt rigiteede säilitamiseks, teede seisukord halveneb kiiresti, muretseb Tarmo Trei.
Foto: Raul Mee
Mõõdukas optimism taristuehituses on hetkel täiesti olemas, sest riigiteede taristu arendamisse lisaraha leidmisega seda läinud aastal ka süstiti. See tähendab, et viimaste aastate lootusetus on vast mööda saanud ja esimesed sammud positiivses suunas astutud.
Maantee- ja raudteetrasside veerde riigitoetusega ehitatavad mastid hakkavad praegu toetama interneti kasutamist rongis ja tulevikus isesõitvate autode liikumist.
Taristuehituse roll sõjalise liikuvuse tagamises muutub aina olulisemaks ning see on ka üks tähtis aspekt selle valdkonna investeeringute suurendamisel, rõhutasid läinud nädalal toimunud Taristuehituse Liidu konverentsil osalejad.
Tallinna Ülemiste jaam jõudis 12. juuni varahommikul olulise tähiseni, kui reisirongid ja reisijad suunati täiesti uue ooteplatvormi juurde – kasutusele võeti esimene valminud osa Rail Baltica põhjapoolsest väravast, Ülemiste Linda terminalist.
Rail Baltica on murranguline taristuprojekt, mis parandab oluliselt Balti riikide ja Lääne-Euroopa vahelist ühenduvust, aga see ei asenda maanteetransporti, sõnab logistikaettevõtte Kühne + Nageli Eesti ja Soome juht Hanna Korvenpää, lisades, et peame nutikalt raudteed ja maanteed kombineerima.
Transpordiettevõtete jaoks on digimeerik ehk digitahhograaf olnud aastaid eelkõige kohustuslik seade, millega kaasneb suur hulk andmeid, aruandlust ja administratiivset tööd. Tegelikult peitub samades andmetes aga võimalus muuta kogu logistika juhtimine märksa kiiremaks, täpsemaks ja kuluefektiivsemaks.