Gaasiliidu juht: värske eurodirektiiv tõmbab transpordisektori rohepöörde kraavi
Eesti peaks seisma selle eest, et raskeveokites biometaani kasutamisele tekiks Euroopa Komisjoni määruses samasugune erisus nagu e-kütustel sõiduautode määruses, kirjutab Eesti Gaasiliidu tegevjuht Heiko Heitur.
Eesti Gaasiliidu tegevjuht Heiko Heitur Foto: Erakogu
Kliimaeesmärkide saavutamine ja rohepöörde elluviimine on üha jõulisemalt pildis ning kuuluvad nii Euroopa Liidu kui Eesti poliitikute igapäevasesse leksikasse. Ka vastselt moodustatud valitsus on seadnud rohepöörde olulisele kohale ning loonud lausa eraldi kliimaministri portfelli. Tegelikkuses aga võtab rohepööre transpordisektoris pigem tagurpidi U-kujulise liikumistrajektoori ning laseb allavett seni tehtud investeeringud.
Uue valitsuse koalitsioonileppe järgi plaanitakse kõik transporti ja logistikat puudutavad valdkonnad kolida senisest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist (MKM) keskkonnaministeeriumi baasil moodustatavasse uude Kliima- ja elukeskkonnaministeeriumisse (KeM), mida hakkab juhtima reformierakondlane Kristen Michal. Mis ja kuidas täpselt muutub, räägib Michal juba lähemalt 3. mail toimuval Kütuseturu Aastakonverentsil.
Eesti autoturu elektrifitseerimine on võrreldes naaberriikide ja Euroopaga kulgenud selgelt tagasihoidlikumalt ning automaksust rääkides nähakse selle otsuse taga pigem rahanumbrit kui rohepöörde eesmärke pikemas perspektiivis, kirjutab Bassadone Baltic tegevjuht Erkki Ots, kelle hinnangul on automaksuplaan tervikuna suur viga.
„Hetkel näib, et tehtud vigadest ei ole õpitud ja tundub, et sihikule on taas võetud just logistika- ja transpordisektor,“ kirjutab DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss logistikauudiste värskes arvamusliidrite küsitluses, mille fookuses oli uus koalitsioonileping.
Uute maksude kehtestamiseks vajalike analüüside ja plaanide tegemise asemel võiks lüüa kaks kärbest ühe hoobiga, ehk korrastada tööturg ja paisutada samal ajal riigi rahakotti, nendib tööjõurendi ettevõtte Finesta juht Heikki Mäki.
Viimase aasta jooksul on firmade matmine märgatavalt kasvanud ning tegevusalale on sisenemas ka uusi tegijaid. Firmamatjad on isikud või ettevõtted, kes pakuvad teenust raskustes olevate firmade likvideerimiseks, sageli eesmärgiga vältida võlausaldajate nõudeid või maksuameti tähelepanu. Rahvapäraselt kutsutakse neid ka “tankistideks“.