Juhtkiri:Estonian Airi päästekava asemel mõelgem eduplaanile

Äripäeva hinnangul on Estonian Airil praegu korraga nii head eeldused kui ka harukordne võimalus pöörata riigi päästekava eduplaaniks ja tõusta näiteks Balti turu liidriks, kuid selleks on tarvis võtta kaalutletud risk ja jõuda hüüdlausete tasemelt tegudeni.

Balti lennundusturul valitseb turbulents. Selle algust saab lugeda Skandinaavia lennukompanii SAS otsusega lahkuda Balti turult ning müüa üksteise järel osalus airBalticus ja Estonian Airis. Juba pikemat aega on vaeslapse osas Leedu, kus pärast rahvusliku lennufirma FlyLAL pankrotti pole võrdväärset asendust tekkinud. Turul tegutsevad ka Estonian Air ja lätlaste airBaltic, kuid esialgu suurema eduta.

Estonian Airi raskuste kõrval on - olgem ausad - kadestamisväärselt edukaks osutunud lätlaste airBaltic. Tõsi, kasv ja edu on tulnud agressiivse laienemise, odavlennufirma kontseptsiooni ning suure, sealhulgas riigi poolt, maetud rahahulga abil. Kuid nüüd on ettevõtte omanikud Läti riik ja lennufirma president Bertolt Flick tülli pööranud, sest lennufirma on vaatamata rahasüstidele endiselt hiigelkahjumis. Ettevõttega on lõpetanud koostöö osa lennupiletite müügi portaale. Räägitud on nii airBalticu juhtkonna vahetusest, osaluse müümisest kui ka koondamistest, mis on kokkuvõetav sõnaga ebamäärasus.

Märksa väiksemal Estonian Airil on praegu võrreldes turuliider airBalticuga mitu eelist. Esiteks, lõpuks on üheselt selge omanikustruktuur, mis tähendab, et ettevõttes ei ole ei vastas- ega patiseisu. Teiseks, uus kogemustega ja ambitsioonikas juht: Taskila peaks olema piisavalt kogenud ja samas perspektiivikas, et tagada areng, ning ta ei saaks kas või iseendalegi lubada pea norus lahkumist. Kolmandaks, juulis avaldatud uuring näitas, et eestlased tahavad Estonian Airiga lennata.

Ka Estonian Air on omamoodi kahvlis. Ühelt poolt sõnastas majandusminister Juhan Parts ettevõtte eesmärgina tagada lennud Euroopa südamesse, mitte osalemise lennundusäris. Teisalt peab minister isegi tõdema, et see ei saa ega tohi toimuda doteerimise toel ja ka riigifirmana peab Estonian Air teenima kasumit.

Ebakõla tuleb aga minister Juhan Partsi topeltstandardist: kui tema haldusalasse kuuluval, tavaliselt regionaalsel ja julgeolekustrateegiliselt märksa olulisemal Eesti Energial lubatakse kasumi nimel laieneda üle maailma, siis olemuselt rahvusvahelisele äriettevõttele Estonian Air on seatud justkui piirangud. Loogikaviga, mida annab veel parandada.

Turg vajab stabiilsust ja usaldusväärsust. Võib vastu vaielda, et Estonian Airi põhikonkurendid on odavlennufirmad. Tõepoolest, ligi pooled Tallinna lendudest kuuluvad odavfirmadele ning nad on võitnud reisijate poolehoiu, kuid neilgi on omad miinused: ebasoodne lennugraafik, veelgi ebamugavamad maandumiskohad ning jätkulendude puudumine. Selles valguses peaks Äripäeva meelest Estonian Airi eeliseks saama tihedam lennugraafik, rohkem sihtkohti ning võimalus edasilennuks.

Ühesõnaga usaldusväärsus, mis omakorda meelitab liinile kliente ka väljastpoolt Eestit, sealhulgas Lätist, Leedust või hoopis Skandinaaviast, luues aluse putitatud lennundusettevõtte edule.