Konverentsil pooldati Eestis automaksu kehtestamist

ELEA juhatuse esimees ja ASi Schenker tegevjuht Janek Saareoks leidis arutlusringis „Millist kütuseaktsiisi peaks riik soosima ja mida vältima“, et maksustada tuleks saastamist. Moderaatori Arno Sillarti küsimuse peale, kas see tähendab liikumist automaksu suunas, vastas Saareoks, et ettevõtjatel on automaks, miks mitte maksustada eraisikute sõidukeid.

Mootorsõidukimaksu ideed pooldasid ka arutlusringis osalenud AMTELi tegevjuht Sulev Narusk ja Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiispoliitika osakonnajuhataja Marek Uusküla, samuti ka ligikaudu pooled konverentsil osalejatest. „Mootorsõidukimaksu puudumine ongi üks põhjus, miks meil kütuseaktsiisid on kõrged,“ ütles Uusküla. Ta küll lisas, et üks maks ei asenda teist.

Naruski väitel oleks automaks üks võimalus suunata meie autoparki soovitud suunas. Eestis on ca 600 000 aktiivset autot ja neile tuleks Naruski ütlusel kehtestada diferentseeritud maks sõltuvalt autost. „Siis oleks maksutõus ühiku kohta väike ja õiglane ning talutav ühiskonnale,“ leidis Narusk. Kütuseaktsiisiga ei ole Naruski sõnul võimalik eriti suunata Eesti autopargi kujunemist, kuna kütuseaktsiis lööb kõiki ühe pauguga, rääkis ta.

Uusküla ütles, et ametlik seisukoht on üldteada – automaksu ei ole ja ei tule. „Kuid minu isiklik seisukoht on, et varem või hiljem automaks tuleb ja sellest ei pääse kuskile,“ lausus Uusküla. Ta lisas siiski, et tema ei ole poliitik ja seetõttu ei saa tema väljaütlemist võtta lubadusena. Ta selgitas, et ka tema arvates peab automaks olema diferentseeritud, mitte kõigile ühtemoodi 10 eurot ja kindlasti peab olema maks selline, et ei tekitaks olulisi muutusi auto kasutamises. „Mida rohkem on neid, keda maks vähem mõjutab, seda efektiivsem on seda kehtestada,“ leidis Uusküla.