Vaata uuendatud kaardilt, kus asub lähim kriisikindel tankla

“Eesti transpordikütuste portfellis on taastuvtoorainest kütuste osa vaid 4,3%. Neli aastat tagasi oli see veel 5,5%, ehk see on hoopis kahanenud. Eesti riik pole nende osakaalu suurendamiseks teinud mitte midagi, nagu ka teiste kohustuste täitmisel. Mis see kõik meile lõpuks maksma läheb, ei tea täna aga keegi,“ nentis taastuvkütuste juriidiline ekspert, vandeadvokaat Rene Frolov Eesti Varude Keskuse kütusepäeval.

„Numbrid, mida esitab rahvusvaheline toormeturgude võrdlushindade allikas Platts ja Eesti kütusemüüjad, ei taha omavahel klappida. Samuti ei ole me siiani päris täpselt aru saanud, miks on ikkagi Eestis kütusehinnad ilma maksudeta kõrgemad kui Lätis ja Leedus, kohati ka kallimad kui Soomes,“ tunnistas Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee Eesti Varude Keskuse korraldatud kütusepäeval.

Riigi tegevusvarude eest vastutav AS Eesti Varude Keskus kaardistas Eesti elanike suhtumist sõidukites kasutavatesse keskkonnasõbralikesse transpordikütustesse (rohediisel ja bioetanool).

Eesti Varude Keskus (EVK) sõlmis oktoobri alguses kaubamärkide Coop, Lidl, Grossi Toidukaubad, Rimi ja Selver all tegutsevate kaupmeestega lepingud 27 kriisipoe moodustamiseks kaheteistkümnes maakonnas. Esimese riigihankega otsis EVK kriispoode üle kogu Eesti kokku 61 piirkonnas, pakkumisi laekus veidi üle pooltele küsitud piirkondadest.

Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.