Laevade ümberehitustoetuse esimene taotlusvoor on avatud

Taristuminister Kuldar Leis allkirjastas määruse, mille kohaselt asub riik toetama laevandusettevõtteid, kes muudavad oma laevad Eestis keskkonnasõbralikumaks. Toetusmeetme eelarve on 25 miljonit eurot ning investeeringud tehakse CO2 kvoodirahadest.

Toetusmeetme eesmärk on vähendada kalapüügi ökoloogilist jalajälge, suurendada energiatõhusust ning parandada töötingimusi ja -ohutust kalalaevade pardal. Samuti on oluline arendada jääalust kalapüüki ning tõhustada järelevalvet ja kalapüügiandmete elektroonilist esitamist.

Eesti võiks kujuneda laevade ümberehituskeskuseks, mis annab sadadele tööd ja toob riigikassasse sadu miljoneid. Võimalusi on veelgi, kirjutab kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand

Väikelaevandus on muutumas Eestis üha populaarsemaks vaba aja veetmise viisiks ja väikelaevade arv on aastate jooksul pea kahekordistunud. Enne, kui paat vette lasta ja esimesed sõidud teha, tuleb veenduda, et kõik oleks tehniliselt korras ning ohutusnõuded täidetud. Haven Kakumäe sadamakapten Martin Tuul, Boatworldi juht Indrek Andresson ja Trossi Mereabi juht Rait Killandi jagavad soovitusi, kuidas enim levinud vigu vältida.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.