Rail Baltic on suur projekt. Fotol ehitustööd Tallinnas.
Foto: Andras Kralla
Kahtlus seisneb selles, kas Rail Baltica ehitamise eest vastutavad ametnikud võtsid vastu otsuseid, mis võisid tuua suurt kahju riigieelarvele. Need otsused puudutavad näiteks Riia raudteesilla ehituslepingut ja keskvaksali ehitust.
Rail Balticu Eesti põhitrassi ligi miljardi euro suuruse alliansshanke esimesest voorust pääsesid edasi neli rahvusvahelist konsortsiumi ja üks kodumaine konsortsium.
Seni peamiselt sildade ehitusega tegelenud Infortari 2 aasta ja 9 kuu vanune tütarfirma INF Infra allkirjastas Rail Balticaga 67 miljoni euro suuruse Kangru-Saku põhitrassi ehituslepingu, kus on suurimaks väljakutseks raudtee rajamine läbi Männiku raba.
1. novembril liitus Rail Baltic Estonia juhatusega tehnilise juhi ametis Lauri Ulm, kelle laialdane kogemus taastuvenergia ja suurte infrastruktuuriprojektide alal ulatub Soomest Poolani.
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.