Eesti autovedajad on segaduses: tellijad nõuavad aina enam rohelist transporti ja hea meelega tahetakse seda pakkuda, kuid millega? Elekter pikamaavedudeks ei sobi, vesinik on veel kauge unistus ja kahe reaalse alternatiivi, HVO ja biogaasi teemal käib justkui poliitiline kemplus enne valimisi. Majandusekspert Raivo Vare hinnangul on oma koht neil mõlemal ja selline “kino” tuleks lõpetada.
- Keskkonnauuringute keskuse arvutuste järgi vähendaks HVO diislikütuse aktsiisi langetamine 2030. aastaks süsinikuheidet rohkem kui kõik teised transpordisektori meetmed kokku. On aga ka risti-vastupidiseid hinnanguid. Foto: LIIS TREIMANN
Veel mõned aastad tagasi oli gaasiveok populaarne teema, sest sõltumata tegevusalast, soovib iga ettevõte olla jätkusuutlik, pakkuda klientidele rohelisemat transporti ja kui see mingilgi moel rahaliselt otstarbekas on, siis pikka mõtlemist ei ole.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hiljutised ebameeldivad kogemused gaasi hinnaga ei julgusta Eesti transpordisektorit enam gaasiveokitesse investeerima, ehkki potentsiaali biogaasi abil “rohelisena tegutseda” oleks veel paarikümme aasta jagu, leiab ühe suurima biogaasitootja Bioforce Eesti arendusjuht Karl Koort.
Lähinädalatel Kliimaministeeriumi suunduv MKMi värske transpordi asekantsler Sander Salmu tunnistab intervjuus logistikauudistele, et mitte kõik Euroopa Liidu otsused ei ole kivisse raiutud ning ka praegu on Euroopa Kohtus kaks vaiet, kus Eesti on hageja rollis. Lisaks kavatseb ta jätkata võitlust selle nimel, et Eesti saaks ka pärast 2030 aastat jätkata linnatranspordis biogaasi kasutamist.
Need gaasiauto omanikud, kes teavad kahte salatanklat, võivad pihku itsitada: Alexela ja Eesti Gaasi pea viieeurose kilohinna asemel maksavad nad kütuse eest enam kui kaks korda vähem.
Transpordisektor toodab suure osa tänastest süsinikuheidetest, mistõttu on jätkusuutlike lahenduste leidmine väga oluline. Muutustega ei saa enam oodata ning sobivaid lahendusi on vaja kohe. Kuigi väljakutse on suur, sobivad selle seljatamiseks õnneks suuremal või vähemal määral kõik alternatiivsed energiaallikad: HVO-diisel, biokütus, elekter ja vesinik.
Saavad, vähemasti uue Opel Frontera näitel, mille korral on hübriidajamiga sõiduki (GS-varustuses) ja soodsaima täiselektrilise versiooni hinnaerinevuseks vaid 900 eurot. Kui te ei usu, siis minge ja uurige lähimas Opeli esinduses ise järele. Lisaks leiate sealt teisegi Opeli linnamaasturite alase uudise, milleks on auhinnatud Grandlandi teine põlvkond.