Eesti biogaas transpordisektoris: potentsiaali on, aga suur plaan puudub

Transpordisektor toodab suure osa tänastest süsinikuheidetest, mistõttu on jätkusuutlike lahenduste leidmine väga oluline. Muutustega ei saa enam oodata ning sobivaid lahendusi on vaja kohe. Kuigi väljakutse on suur, sobivad selle seljatamiseks õnneks suuremal või vähemal määral kõik alternatiivsed energiaallikad: HVO-diisel, biokütus, elekter ja vesinik.

Lähinädalatel Kliimaministeeriumi suunduv MKMi värske transpordi asekantsler Sander Salmu tunnistab intervjuus logistikauudistele, et mitte kõik Euroopa Liidu otsused ei ole kivisse raiutud ning ka praegu on Euroopa Kohtus kaks vaiet, kus Eesti on hageja rollis. Lisaks kavatseb ta jätkata võitlust selle nimel, et Eesti saaks ka pärast 2030 aastat jätkata linnatranspordis biogaasi kasutamist.

Need gaasiauto omanikud, kes teavad kahte salatanklat, võivad pihku itsitada: Alexela ja Eesti Gaasi pea viieeurose kilohinna asemel maksavad nad kütuse eest enam kui kaks korda vähem.

Kütusemüüjad Alexela ning Infortarile kuuluv Eesti Gaas saavad veidra juriidilise iseärasuse tõttu kasseerida tanklas biometaani eest konkurendiga võrreldes pea kaks korda kõrgemat hinda. Magus tuluallikas võib jääda aga üürikeseks, sest transpordifirmad keelduvad varem tellitud uusi gaasiveokeid vastu võtmast ning bussifirmasid ähvardab pankrot. Varsti ei ole enam kedagi, kellele gaasi müüa.

Saavad, vähemasti uue Opel Frontera näitel, mille korral on hübriidajamiga sõiduki (GS-varustuses) ja soodsaima täiselektrilise versiooni hinnaerinevuseks vaid 900 eurot. Kui te ei usu, siis minge ja uurige lähimas Opeli esinduses ise järele. Lisaks leiate sealt teisegi Opeli linnamaasturite alase uudise, milleks on auhinnatud Grandlandi teine põlvkond.