Mihkel Nestor: mis saab Eesti majandusest 2024. aastal?

Transpordi- ja logistikasektori hea käekäik, mille lahutamatuks osaks on ka laevandus, sõltub suuresti tootmissektori olukorrast. Eesti ettevõtete tootmismahud ja majandustegevus on eksporditurgude ebapiisava nõudluse tõttu aga pidurdunud, kirjutab oma arvamusloos DFDS Eesti tegevjuht Peeter Ojasaar.

Lõppev aasta ei ole Eesti majanduse jaoks olnud edukas ja see on muutnud tumedaks ka ootused tuleviku osas. Ent nagu öeldakse, öö on pimedaim enne koitu ja 2024. aastal hakkab taastuma nii majanduskasv kui inimeste usk helgemasse tulevikku, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor värskes kommentaaris.

Eesti päritolu kaupade ekspordi tugev langus jätkus oktoobris. Aastases võrdluses vähenes see jooksevhindades 23%. Selle aasta esimese kümne kuuga on eksport vähenenud aga 18%, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

„Rail Baltica näol on tegemist täpselt samalaadse investeeringuga nagu kaitseväe Nursipalu harjutusala laiendamine. Teist varianti lihtsalt ei ole, et Eesti riik edukalt toimiks,“ kirjutab ETS Logisticsi juht ja omanik Aleksander Bankiir logistikauudiste arvamusliidrite küsitluses.

Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.