Mihkel Nestor: mis saab Eesti majandusest 2024. aastal?

Transpordi- ja logistikasektori hea käekäik, mille lahutamatuks osaks on ka laevandus, sõltub suuresti tootmissektori olukorrast. Eesti ettevõtete tootmismahud ja majandustegevus on eksporditurgude ebapiisava nõudluse tõttu aga pidurdunud, kirjutab oma arvamusloos DFDS Eesti tegevjuht Peeter Ojasaar.

Lõppev aasta ei ole Eesti majanduse jaoks olnud edukas ja see on muutnud tumedaks ka ootused tuleviku osas. Ent nagu öeldakse, öö on pimedaim enne koitu ja 2024. aastal hakkab taastuma nii majanduskasv kui inimeste usk helgemasse tulevikku, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor värskes kommentaaris.

Eesti päritolu kaupade ekspordi tugev langus jätkus oktoobris. Aastases võrdluses vähenes see jooksevhindades 23%. Selle aasta esimese kümne kuuga on eksport vähenenud aga 18%, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

„Rail Baltica näol on tegemist täpselt samalaadse investeeringuga nagu kaitseväe Nursipalu harjutusala laiendamine. Teist varianti lihtsalt ei ole, et Eesti riik edukalt toimiks,“ kirjutab ETS Logisticsi juht ja omanik Aleksander Bankiir logistikauudiste arvamusliidrite küsitluses.

Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.