Biokütuste tulevik Euroopa Liidus on ebaselge

Transpordisektor toodab suure osa tänastest süsinikuheidetest, mistõttu on jätkusuutlike lahenduste leidmine väga oluline. Muutustega ei saa enam oodata ning sobivaid lahendusi on vaja kohe. Kuigi väljakutse on suur, sobivad selle seljatamiseks õnneks suuremal või vähemal määral kõik alternatiivsed energiaallikad: HVO-diisel, biokütus, elekter ja vesinik.

Rasketranspordi arvele läheb veerand Euroopa teedel õhku paisatavast heitgaasikogusest, mistõttu küsitakse aina sagedamini: mis asendab diislikütuse ja millal? Potentsiaalseid alternatiivseid valikuid on küll mitmeid, kuid rohelise transpordini jõudmisel tuleb esmalt ületada kolm suuremat väljakutset, mis on seotud energiaallikate päritolu, taristu ning alltöövõtjatega, märgivad eksperdid.

„Ainuüksi Tartus tekitatud haljastusjäätmetest on võimalik toota bioetanooli sellises koguses, mis asendaks umbes 60% praegu siinses ühistranspordis kasutatavast diislikütusest,“ nentis Portugali päritolu teadlane Lisandra Marina Da Rocha Meneses, kes uurib Eestis siinseid biokütuste tootmise võimalusi.

Nii lokaalsel kui ka globaalsel tasandil vajavad vastust küsimused, kuidas saadakse tulevikus energiat ja millised võiksid olla tulevikukütused, kirjutab TalTechi rakendusliku keemia professor Allan Niidu, kelle hinnangul on meil laias laastus vaid kaks valikut.

Kujutagem ette ühe ettevõtte keskastmejuhti, kes peab nädala lõpus kaitsma oma aasta plaane. See vajab paaritunnist keskendumist ja asi saaks tehtud. Pärast hommikukohvi otsustab ta enne veel „kiirelt“ uudiseid sirvida ja meilid üle vaadata.