Eesti sadamaäri loksub tormises majanduses. Kiigatakse Ukraina vilja poole
Kaubamahu langus ja koondamised, samas ka uued turud ja sadamate funktsioonid, kuid heitlikud meeleolud – Eesti sanktsioonidest räsitud sadamaäri loksub just sellistes lainetes.
Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmu (vasakul) sõnul on neid sel aastal aidanud ro-ro ehk sõidukite vedamise mahu kasv. Foto tehtud 2019. aastal, mil Eckerö Line'i laev Finabo Gargo alustas sõite liinil Muuga–Vuosaari.
Foto: Liis Treimann
Sanktsioonid pole sugugi ainsad sadamaäri räsijad. Kunda Sadama juht Daimar Truija sõnas, et nii, nagu läheb Eesti või Euroopa majandusel, läheb ka nende äril. Ning olukord majanduses pole nähtavasti just kiita.
Tallink Grupi reisijaveomaht kahanes augustis 4,4%, reisijate sõidukeid vedas laevafirma 2,6% vähem ja kaubaveoühikute maht vähenes koguni 26,0% võrreldes eelmise aasta augustiga.
Paldiski ärimehe Aleksei Tšuletsi Baltic Sea Bunkeringi kontserni sadamaäri teatas ulatuslikust koondamisest, kokku koondavad Paldiski Sadamate AS ja selle tütarfirma Palsteve 71 töötajat.
Juunis sanktsioonide rikkumise kahtlusega läbi otsitud suur punkerdamisfirma NT Bunkering AS peatab äritegevuse, sest piirangud Venemaa ja Valgevenega äri tegemisel on muutnud juhi sõnul töö võimatuks.
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.