Eraisikute kütusetarbimine jätkab stabiilset vähenemist
Maksu- ja tolliameti kütuse jaemüügi numbrid andsid ka oktoobris kinnitust Eesti inimeste vähenenud ostujõust, leiab kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti Õliühing.
Kuigi Läti otsus biokütuse segamise kohustusest loobuda on suurendanud hinnavahet lõunanaabritega, siis augustikuu tanklamüügi andmed ei näita veel piirikaubanduse hoogustumist, tõdes Õliühingu tegevjuht Mart Raamat.
Septembris on kokku 10 ettevõtete esindusorganisatsiooni ja lisaks ka koduomanike ühendus esitanud riigile palve energiakriisi tingimustes laiendada erimärgistatud diislikütuse kasutusala.
Mootorikütuste hulgimüügiga tegeleva Terminal Oili ja Tartu Terminali juhatuse liikme ning omaniku Rauno Raudsepa sõnul on praegune mootorikütuste puudujääk Euroopas tingitud Reini jõe madalast veetasemest.
Pikalt kiratsenud Eesti maanteekaubavedajad tegid konkurentsivõimelise aktsiisipoliitika toel eelmisel aastal rekordilise tulemuse – sektori väliskaubandustulu oli 2021. aastal 265 miljonit eurot, mida oli rohkem, kui varasema 7 aasta eksporditulu kokku. Naaberriikide muutunud kütusepoliitika tõttu kardab sektor, et sarnaseid tulemusi lähiaastatel ei suudeta korrata.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.