Eraisikute kütusetarbimine jätkab stabiilset vähenemist
Maksu- ja tolliameti kütuse jaemüügi numbrid andsid ka oktoobris kinnitust Eesti inimeste vähenenud ostujõust, leiab kütusesektori esindusorganisatsioon Eesti Õliühing.
Mootoribensiini tanklamüük on kümne kuuga vähenenud 7,6 miljoni liitri võrra.
Foto: Liis Treimann
Valdavalt eraisikute poolt tarbitava mootoribensiini tanklamüük vähenes oktoobris 5,3% eelmise aastaga võrreldes. Senise kümne kuuga on tarbimine vähenenud 7,6 miljoni liitri võrra. Õliühingu tegevjuht Mart Raamat kommenteeris müüginumbreid ja nentis, et midagi üllatavat selles ei ole.
Kuigi Läti otsus biokütuse segamise kohustusest loobuda on suurendanud hinnavahet lõunanaabritega, siis augustikuu tanklamüügi andmed ei näita veel piirikaubanduse hoogustumist, tõdes Õliühingu tegevjuht Mart Raamat.
Septembris on kokku 10 ettevõtete esindusorganisatsiooni ja lisaks ka koduomanike ühendus esitanud riigile palve energiakriisi tingimustes laiendada erimärgistatud diislikütuse kasutusala.
Mootorikütuste hulgimüügiga tegeleva Terminal Oili ja Tartu Terminali juhatuse liikme ning omaniku Rauno Raudsepa sõnul on praegune mootorikütuste puudujääk Euroopas tingitud Reini jõe madalast veetasemest.
Pikalt kiratsenud Eesti maanteekaubavedajad tegid konkurentsivõimelise aktsiisipoliitika toel eelmisel aastal rekordilise tulemuse – sektori väliskaubandustulu oli 2021. aastal 265 miljonit eurot, mida oli rohkem, kui varasema 7 aasta eksporditulu kokku. Naaberriikide muutunud kütusepoliitika tõttu kardab sektor, et sarnaseid tulemusi lähiaastatel ei suudeta korrata.
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.