Eesti Lennunduskklastri teatel kutsus üldkogu ühehäälselt tagasi senise klastri juhi Kristo Reinsalu seoses klastri liikmete ja juhi erinevate nägemuste tõttu klastri juhtimisdistsipliinist. Uueks juhiks valiti Jaan Tamm, kes muuhulgas on töötanud ka Eesti Lennuakadeemia rektorina.

- Lennundusklastri uus juht Jaan Tamm.
- Foto: Picasa
Milles täpselt erimeelsused senise juhiga seisnesid, klaster ei täpsusta. Uue juhi, Jaan Tamme, näol on aga tegemist kogenud tippjuhiga, kellel on pikaajaline kogemus lennundussektori erinevatelt ametialadelt nii Eestis kui ka Euroopas, nii era- kui ka avalikus sektoris.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
24. mail kogunes ligi 70 inimest Riigikogu saali kõrgetasemelisele seminarile, et arutada lennundusvaldkonna tuleviku ning selle kliimaneutraalseks saamise üle. Osalejate hinnangul võiks Eestist saada valdkonna eestvedaja maailmas.
Eesti lennufirma Xfly, Eesti Lennundusklaster, Eesti Lennuakadeemia ja lennukoolitusettevõte Pakker Avio sõlmisid koostöölepingu, mille eesmärk on uut tüüpi õppeprogrammi alusel koolitada koostöös uusi piloote kriisijärgse lennuliikluse kasvu silmas pidades.
Vertikaalselt õhku tõusvaid ja maanduvaid hübriid-elektrilisi lennukeid arendav USA ettevõte XTI Aircraft Company allkirjastas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Eesti Lennundusklastri ning Eesti Lennuakadeemiaga vastastikuse mõistmise memorandumi, mille alusel soovitakse luua Eestisse lennukite koosteliin ja kohapealne lennukite testimiskeskus.
Eesti on ainus riik kogu Euroopas, mis pole COVID-19 kriisi ajal teinud oma lennunduse päästmiseks mitte ühtegi suunatud meedet. Seetõttu on lennundusettevõtted asunud ellujäämiseks koondama lennunduse spetsiifikaga võtmetöötajaid, tõdeb Eesti Lennundusklastri juht Kristo Reinsalu.
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.