Leedu ehitab kogu Via Baltica veel sel kümnendil kiirteeks

14. augustil täitub Tartu maantee Kose-Võõbu teelõigu avamisest täpselt aasta. Selle aja jooksul säästeti inimestele 38 aasta jagu autos istutud aega, 600 000 liitrit kütust ning paisati õhku ligi 1500 tonni vähem CO₂.

Värske riigieelarve strateegia kohaselt jääb riigiteede arendamiseks ja heal tasemel säilitamiseks järgmise nelja aastaga puudu 689 miljonit eurot, kuna pikalt alarahastatud taristuehituse mahtusid kavatsetakse lähiaastatel hüppeliselt veelgi vähendada.

Eesti Taristuehituse Liidu juhi Tarmo Trei sõnul ehitab Läti valitsus 2040. aastaks 1055 kilomeetri neljarealisi kiirteid, kuid Eestil pole praeguse rahastusega lootust isegi oma kolme põhimaanteed valmis saada. Rääkimata järjest halvemas seisus kohalikest teedest, mille hooletusse jätmine viib jätkuva ääremaastumiseni.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.