Autorid: Aivar Hundimägi, Tõnu Tramm • 29. oktoober 2020

Palga TOP: veondus- ja laondussektori parimad palgamaksjad

Logistikauudised võttis Äripäeva äsja ilmunud Palga TOP 2019 koondtabelist välja veonduse ja laonduse sektori ettevõtted, mis maksid mullu oma töötajatele keskmist brutopalka üle 2000 euro kuus. Esikolmik koosneb ootuspäraselt merendusega seotud ettevõtetest.
Parimale palgamaksjale, Alfons Håkansile, kuuluv jäälõhkuja Thetis.
Foto: Alfons Håkans

Esikohal on 4508 euro suuruse keskmise brutopalgaga on AS Alfons Hakans, mille põhitegevuseks on sadama- ja merepukseerimise teenuste osutamine. Ettevõtte puksiirlaevad osutavad teenuseid peamiselt Soome ja Eesti sadamates ning läbi tütarettevõtete ka Läti sadamates. Lisaks puksiirteenustele pakutakse ka jäälõhkumise, merepääste jms teenuseid.

Alfons Hakans ASi juhatuse liige Deniss Lazarevs on Äripäevale tunnistanud, et ettevõtte kõrge palk tuleneb eeskätt sellest, et suur osa ettevõtete töötajatest tegutsevad Soome sadamates, kus palgatase ongi kõrge. Eesti töötajad saavad pigem turu keskmist palka. Kuna aga tegemist on konsolideeritud majandustulemustel tugineva statistikaga, on esikoht igati õiguspärane.

Botnical head palgad

Teisel kohal platseerus Tallinna Sadama tütarettevõte, jäälõhkuja Botnica omanik TS Shipping OÜ, kus oli mullu keskmine brutopalk 4436 eurot. See on ka igati mõistetav mitmel põhjusel: esiteks tegutsevad Botnica töötajad suure osa aastast rasketes oludes kodust eemal, teiseks saab ettevõte seda endale lubada. Nimelt teenis TS Shipping mullu veondus- ja laondussektori ettevõtetest suurima ärikasumi, mis ulatus 2,9 miljoni euro lähedale. Arvestades, et ettevõttes töötas mullu vaid 43 töötajad, pole sellise palga maksmine mingi probleem.

Oma majandusaasta aruandes kirjutabki ettevõte, et 2019. aastal sai OÜ TS Shipping multifunktsionaalse laevaga Botnica töötada kahe prahilepingu raames. Esiteks vastavalt OÜ TS Shipping ja Eesti Veeteede Ameti vahelisele pikaajalisele lepingule, tagamaks jäämurde teenuse osutamine Eesti sadamates, Soome lahel ja vajadusel Balti meres.

Teiseks, vastavalt OÜ TS Shipping ja Kanada rauamaagi kaevanduse firma Baffinland Iron Mines vahelisele lepingule jääseirelaevana ja jäämurdjana 28. juunist kuni 14. novembrini 2019 Baffini saare põhjaosas asuva Milne Inlet sadama territooriumil, sadamasse juurdepääsuteedel ja Kanada arktilisel avamerel. Lisaks jäämurdele kasutati Botnicat Kanada Arktikas jääst vabal ajal ja Baffinland Iron Mines`i koordineerimisel Kanada teadlaste poolt Kanada Arktiliste teadusprojektide teostamisel.

Vene oligarhi loodud merelogistikafirma tabeli kolmas

Üle 4000 eurose keskmise brutopalgaga leiab tabelist veel Šveitsis tegutseva ja Küprosel registreeritud Gunvor Group LTD omanduses olev Gunvor Services AS. Ettevõtte mille tegevusalaks on agenditeenuste ning sellega seotud muude tugiteenuste osutamine Gunvor Group Ltd kontserni ettevõtetele, mis tegutsevad toornafta ja rafineeritud naftatoodete, metalli, gaasi ning elektri kaubanduse alal.

Vastavalt klientidelt saadud volitustele ja instruktsioonidele korraldab agent klientide huvides kaupade liikumist Euroopas, Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, SRÜ riikides ja laevadel ümber maailma, seisab ettevõtte majandusaasta aruandes.

Gunvor Services on ka üks väheseid, mis alanud aastal on oma töötajate palkasid tublisti tõstnud. 2020. aasta teises kvartalis ulatus keskmine brutotasu kuus suisa 10 800 euro lähedale. Ettevõtte nõukogu esimees on 41 aastane Gunvor Groupi finantskontroller Benjamin Wasem. Ettevõtte üheks asutajaks on aga Venemaa presidendi Vladimir Putini lähikonda kuuluv oligarh Gennadi Timtšenko.

2014. aasta kevadel müüs Timtšenko oma osaluse teisele kaasasutajale, Rootsi miljardär Torbjörn Törnqvistile. Tehing toimus vahetult enne seda, kui Timtšenko sattus Krimmi annekteerimise järel USA kehtestatud sanktsioonide alla. Timtšenko ütles toona, et müüs oma osaluse potentsiaalsete majandussanktsioonide ootuses ja kindlustamaks Gunvor Groupi jätkuva ja katkematu tegevuse. Tehingu hinda keegi ei avalikustanud. Gunvor Groupi on korduvalt mainitud ka Kapo aastaraamatutes.

Parimad palgamaksjad veondus- ja laondussektoris

TASUB TEADA

Seekordne Äripäeva Palga TOP on varasematest erinev. Põhjuseks COVID-19, mis sel aastal on paljudes sektorites mõjutanud nii palkade suurust kui ka töötajate arvu. Et seda mõju peegeldada, lisasime edetabelisse ettevõtete eelmise ja selle aasta teise kvartali keskmise brutokuutasu, samuti töötajate arvu kahe viimase aasta teises kvartalis.

Seega on võimalik saada edetabelis olevate ettevõtete kohta kaks võrdlust. Esimeses neljas veerus näeb seda, kuidas on keskmine brutopalk muutunud eelmisel aastal võrreldes üle-eelmise aastaga ning kuidas on samal ajaperioodil muutunud ka keskmine töötajate arv. Need andmed oleme võtnud ettevõtete majandusaasta aruannetest. Järgmised neli veergu peegeldavad aga brutotasude ja töötajate arvu muutust selle ja eelmise aasta II kvartalis. Need andmed pärinevad maksu- ja tolliametist.

Kuna aasta ja kvartali numbrite allikad on erinevad, siis ei ole need andmed omavahel võrreldavad. Majandusaasta aruandest oleme arvutuse aluseks võtnud kogu aasta palgakulu ja jaganud selle täistööajale taandatud keskmise töötajate arvuga. Palgakulu võib sisaldada ka erisoodustusena makstavaid hüvesid ja koolituskulusid.

Maksuameti kvartaliandmete puhul on oluline arvestada sellega, et tegemist pole konsolideeritud andmetega. Seetõttu võib suurfirmade puhul aastaaruande ja maksuameti kvartaliandmete puhul töötajate arv oluliselt erineda. Näiteks edetabelis 182. kohal asuva Merko Ehituse keskmine töötajate arv oli mullu 694, kuid maksuameti selle aasta II kvartali andmetes on töötajate arv 14.

Maksuamet märgib töötajate arvuks kvartali viimasel päeval ettevõttes töötamise registri andmetel olnud töötajate arvu ehk tegemist pole kvartali keskmisega. Ja kuna tööjõumaksud on kvartali jooksul kassapõhiselt tasutud summa ning töötajate arv on ühel päeval töötanute arv, siis pole ka töötajate arv ja tööjõumaksud kvartalis üks ühele võrreldavad.

Parema ülevaate koroona mõjust palkadele saab aga järgmisel aastal, kui avalikuks saavad 2020. aasta aruanded.

Metoodika

Erinevalt varasematest Palga TOPidest ei ole seekord edetabelis töötajate arvu piirangut (varem pääsesid edetabelisse ettevõtted, kus töötajaid oli 10 või enam). Seetõttu oli ka ettevõtete valim märgatavalt suurem.

Sel aastal koosnes edetabeli koostamise algne andmebaas 21 745 Eestis registreeritud ettevõttest. Nendest üle 7000 polnud eelmise aasta aruannet edetabeli koostamise ajaks jõudnud äriregistris avalikustada, mistõttu jäid need ettevõtted ka edetabelist välja.

Kui majandusaasta ei kattunud kalendriaastaga, siis võtsime aluseks viimase aruande, mis kajastas vähemalt osaliselt 2019. aastat.

Kui ettevõtted muutsid 2018. aastal enda majandusaastat ehk 2017. aastale järgnes näiteks tavapärasest pikem (18 või 16 kuud) majandusaasta, siis on 2018. aasta keskmise tasu number ja ka töötajate arv edetabelis sama, mis 2019. aasta poole pealt lõppenud majandusaasta aruandes oli.

Kui juhtus, et keegi on meie edetabelist välja jäänud või mõni ettevõte soovib enda firma numbrit täpsustada, siis andke sellest teada aadressil [email protected]

Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Logistikauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077