Autor: Argo Soon • 19. märts 2020

1.Korralik ventilatsioon töökohas. Lihtsamatel juhtudel piisab sellest, kui eemaldada liigne tolm ja muud saasteained tavapärasest intensiivsema ventilatsiooni abil. Vabas õhus tuleks ohtlikumad ettevõtmised teha tuulise, tolmama kippuva materjali puhul isegi märja ilmaga. Ruumides on vajalik tõhus mehaaniline ventilatsioon. Töötsoonist ohuteguri kõrvaldamiseks piisab enamasti heast väljatõmbeventilatsioonist.

2.Õige tehnoloogia. Vajaduse korral tuleb töökohas kasutada suletud süsteeme, muudel juhtudel aga järgida hügieeninõudeid: regulaarne puhastamine ja desinfitseerimine. Viimast hõlbustavad siledad ja desinfitseerimisvahenditele vastupidavad pinnad nii töölaudadel kui ka seadmetel. Seadmete puhul on mugavad isepuhastuvad süsteemid, kus masinad viivad vajaliku puhastus- ja desinfektsiooniprotsessi läbi automaatselt kindlate töötundide järel töötaja olulise sekkumiseta.

3.Nahavigastuste ja bioloogilise ohuteguri juhusliku leviku ärahoidmiseks on vaja kasutada õigeid töövõtteid, mis eeldab töötaja asjakohast väljaõpet ja juhendamist. Samuti on omal kohal õigete, tööks sobivate ning korralikus seisundis tööriistade ja abivahendite kasutamine.

4.Sobilike isikukaitsevahendite kasutamine. Isikukaitsevahendite valik peab vastama nii tegelikule ohule kui ka kandja mugavusele ja eelistustele.

5.Paljusid protseduure võimaldab ohutult sooritada laminaarkapp, mis hoiab ära nii käideldava materjali saastumise kui ka selle materjali sattumise keskkonda.

6.Saastunud jäätmete reeglitepärane käitlus hõlmab nende pakendamist, kogumist ja põletamist või steriliseerimist tekkekoha lähedal, sest iga täiendav etapp transportimisel suurendab teguri leviku ohtu.

7.Isiklik hügieen on tähtis ja lihtne abinõu, mida tuleb kindlasti rakendada ka neil juhtudel, kui tööprotsess otsest bioloogilise ohuteguri riski ei kätke, sest mis tahes materjaliga määrdunud nahk nakatub kergesti.

Lugege lähemalt töötervishoiu ja -ohutuse teabevarast (ptk 13.7.8.)