Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maanteeamet kuulutas välja hanke Võõbu–Mäo neljarajalise lõigu ehitamiseks
Võõbu–Mäo vaheline lõik on viimane Kose–Mäo neljarajalisest maanteelõigust, mis peaks valmima 2022. aastaks. Võõbu–Mäo 16 kilomeetri pikkuse lõigu ehituse algus on planeeritud 2020. aasta kevadeks.
Võõbu–Mäo teelõik asub Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee kilomeetritel 64,2–80,2 (olemasoleva Tartu maantee km 67,5–85,5). Tegemist on siseriiklikult tähtsa maanteega, mis ühendab üheksat maakonda pealinnaga ning Luhamaa piiripunktiga.
Uus tee rajatakse lõigu esimeses pooles (Võõbust Annani) praegusest maanteest paremale poole (edela suunas). Lõigu teises pooles (Annast Mäoni) ehitatakse uus tee osaliselt praegusest maanteest vasakule ja osaliselt kattub tee praeguse trassiga. Võõbu–Mäo vahelise vahemaa läbimise teekond lüheneb tänu uuele teele ligi kaks kilomeetrit. Uue trassi esmane ülesanne on teenindada läbivat liiklust. Liiklusohutuse tõstmiseks on ristumised kõrvalmaanteede ja kohalike teedega lahendatud eritasandiliselt.
Teelõigule on ette nähtud viis suuremat rajatist: Puiatu ökodukt, Anna liiklussõlm, Korba ja Võõbu viaduktid ning Kükita sild. Kavandatud on müratõkkevallid ja -seinad ning parkla (Kükita).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kose-Mäo 40-kilomeetrine uus 2+2 tee lühendab Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteed 5,3 kilomeetri võrra. Ajaline võit on võrreldes praegusega kuni üheksa minutit, mis tuleneb nii lühenenud teekonnast, suuremast liikumiskiirusest kui ka tänasest olukorrast, kus tihtipeale tuleb liikuda sõidukite kolonnide tekke tõttu piirkiirusest aeglasemalt. Autokolonnidest möödasõidud tekitavad ohtlikke olukordi, mis suurendavad liiklusõnnetuste arvu.
Võõbu–Mäo lõigu projekteerisid Reaalprojekt OÜ ja Novarc Group AS. Projekti prognoositav ehitusmaksumus on 73 miljonit eurot.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Juhan Rootsma: “Oleme osanikud ka mitmes kinnisvaraprojektis, kuid need on põhiärist eraldi. Ka omame väärismetallide portfelli, kuid see ei ole eriti suur.”