Euroopa Komisjon andis 16. detsembril Eestile riigiabi loa laevandusettevõtetele, et toetada Eesti meretranspordi sektori arengut ja laevade Eesti lipu alla toomist.
- Hansa Shippingule kuuluv kaebalaev Katre seilab hetkel Malta lipu all. Foto: Raul Mee, fotograaf
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on nüüd seaduslik eeldus loodud, et Eesti meremehed tuua välisriigi lipu alt tagasi. Valitsus otsustas aasta alguses, et tuleb teha maksusüsteemis esmakordselt laevandussektorile ja meremeestele maksuerand. Laevad meie lipu all toovad meie riigieelarvesse kümneid miljoneid maksutulu, mis praegu laekub teistesse riikidesse,“ ütles Aas.
Selle aasta veebruaris võttis Riigikogu vastu seadusmuudatuste paketi, millega nähakse ette teatud tingimustele vastaval laeval töötavatele meremeestele maksusoodustuste tegemine ja ettevõtjatele tonnaažimaksu kehtestamine. Seaduste paketi jõustumise eelduseks oli Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamine. Riigiabi andmine võimaldab Eesti merendussektori konkurentsivõimet tõsta ja luua sarnased tingimused teiste Euroopa riikidega, kes juba riigiabi annavad.
Riigiabi loa saamiseks esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Komisjonile koostöös Veeteede Ameti, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga valminud riigiabi eelteatise ning selle aasta augustis põhiteatise. Teatiste esitamisele järgnesid pikad läbirääkimised, mis sai nüüd positiivse vastuse.
„See on Eesti laevanduse arengus suur samm edasi. Oleme koostööpartneritega teinud ära väga suure töö ning nüüd tuleb edasi tegutseda selle nimel, et laevad reaalselt Eesti lipu alla tulema hakkaksid,“ ütles Veeteede Ameti arendusosakonna juhataja Eero Naaber.
Hetkel on Riigikogus teisel lugemisel seadusemuudatused, millega viiakse talvel vastu võetud seaduste pakett täielikku vastavusse Euroopa Liidu suunistega meretranspordile antava riigiabi kohta. Järgmise aasta 1. juulist jõustuva seadusemuudatusega kehtestatakse kindlatele tingimustele vastaval laeval töötavatele meremeestele 0% suurune tulumaksumäär. Erirežiimiga tagatakse meremeestele ka Eesti pension, arvestusega 750-lt eurolt. Ühtlasi luuakse kõikidele Eesti meremeestele võimalus saada ravikindlustus Haigekassaga vabatahtliku lepingu sõlmimise kaudu.
Eestis on ca 10 000 tegevmeremeest, kellest ligikaudu pooled seilavad välisriigi lipu all. Vähenev bürokraatia ja lihtsustunud nõuded aitavad tuua laevad taas Eesti registrisse.
Seotud lood
Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on laeva lipuõiguse, laevaregistrite seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise eesmärgiks tuua Eesti lipu alla seitsme aasta jooksul 300 suurt kaubalaeva.
2014. aasta aprillis lahkus Eesti Mere-laevanduse hingekirjast viimane alus, kaubalaev “Kalana”. Nüüd lubab riik tuua seadusemuudatuse kaudu Eesti lipu alla 300 kaubalaeva, kuid mereõiguse asjatundjad leiavad, et nende seadusemuudatustega ei täitu see unistus kunagi.
Majanduskomisjon vaatas läbi Eesti laevanduse käekäiku parandavale eelnõule laekunud muudatusettepanekud ja toetas meremeeste palga tulumaksust vabastamist.
Laevanduse konkurentsivõime tõstmise eelnõul on suur potentsiaal anda seni allakäigutrepil sammunud Eesti laevandusele uus suund ja seekord vastupidises suunas, kirjutab oma arvamusloos Veeteede Ameti arendusjuht ja laevanduse konkurentsivõime töögrupi juht Eero Naaber.
Eesti ettevõtlusmaastikul on viimastel aastatel ilmnenud murettekitav trend: maksuvõlgade ja pankrottide arv kasvab märgatavalt. Statistika näitab, et maksuvõlglaste arv on viimase kolme aastaga suurenenud 35% ning pankrotis ettevõtete arv koguni 48%. Sellises olukorras on oluline, et ettevõtted saaksid oma võlanõuded kiiremini ja efektiivsemalt lahendatud. Siin tulebki appi Infopanga võlaregister, mis pakub innovatiivset ja praktilist lahendust võlgnikega tegelemiseks.