Restart laevanduses eeldab tõsist keskendumist

Et ettevõtmine vinduma ei jääks, on vaja selle elluviimiseks tõsiselt keskenduda, alates kesksest projektijuhtimisest jõulise turunduseni välja.

Vabariigi Valitsus võttis 11. oktoobril 2018. a vastu ajaloolise otsuse näidata nn laevanduseelnõule rohelist tuld ja saata see edasi Riigikokku. 7. novembril 2018. läbiski laevanduseelnõu Riigikogu I lugemise. Selle otsuse tähtsust ei maksa kuidagi alahinnata, sest sel on suur potentsiaal anda seni allakäigutrepil sammunud Eesti laevandusele uus suund ja seekord vastupidises suunas.

Meeldetuletusena mainin, et laevanduseelnõuga muudetakse 10 erinevat seadust, sealhulgas kehtestatakse teiste Euroopa riikide eeskujul laevandusele erimaksurežiim ja reorganiseeritakse laevaregistrid. Ettevõtmise lõppeesmärgiks ei ole mitte koguda Eesti lipu alla võimalikult palju laevu, vaid arendada Eesti laevanduse kaldasektorit. Laevad Eesti lipu all on mõeldud Eestile mereriigi maine loomiseks ning laevandusalase oskusteabe arendamiseks. Laevanduse töökohad kaldal on aga kõrge lisandväärtusega. Nende tootlikkus on neljandal kohal kõigi majandusharude lõikes ning teistest transpordiliikidest eespool.

Veeteede Ameti pädevus erinevates küsimustes tuleb seejuures teiste riigiasutustega eelnevalt kokku leppida ja see nõuabki enne ühtse kliendi kontaktpunkti käivitamist nendega teemade detailset läbiarutamist ja vastavate koostöökokkulepete sõlmimist. Seadusandlus, Veeteede Ameti ja teiste asutuste vahelised protsessid ning Veeteede Ameti siseprotsessid peavad moodustama ühtse terviku, kus protsessid kulgevad loogiliselt, minimaalse bürokraatia ja maksimaalse automatiseeritusega. Ainult nii on võimalik konkurentidest positiivselt eristuda.

Ei ole võimalik olla teenuse pakkumisel edukas, kui sihipäraselt ei tegeleta turunduse ja müügiga. Seetõttu on vaja välja töötada turundus- ja müügiplaan ning seda süsteemselt ja koordineeritult rakendada. Elluviimiseks on vaja maksimaalselt kasutada juba olemasolevaid riigi struktuure ning programme. Näiteks on laevandusel kindlasti ühisosa e-residentsuse programmiga. Nii laevanduse arendamise kui ka e-residentsuse programmi puhul on lõppeesmärgiks ettevõtete loomine Eestisse, kasutades selleks välismaiseid residente. Ka erasektoril on huvi ja võimalus laevanduse turundamisel koostööd teha, vastavaid koostööläbirääkimisi on juba ka peetud.

Eespool sai juba mainitud süsteemse ja keskselt koordineeritud laevanduse arendamise tähtsust. Projektipõhine lähenemine meid väga kaugele ei vii. Seega oleks tarvilik luua elujõuline laevandusklaster, mis koondab nii erasektori kui ka avaliku sektori. Erasektori poolelt osaleksid nii meremehed kui ka laevaomanikud/käitajad/ehitajad. Mõeldav oleks ka laiendada klastrit tervele merendusele, nt sadamad ja vesiviljelus, kuid siis tekib oht, et  fookus kaob.

Laevandus ei ole oma olemuselt käsitletav transiidina. Laevad ei pruugi kogu oma eluea jooksul Eestisse kunagi tulla ja seega Eesti kaubatransiidiga neil kokkupuude puudub. Avaliku sektori poolelt osaleksid kõigi laevade ja laevandusega seotud ministeeriumite esindajad vähemalt asekantslerite tasemel. Laevanduse konkurentsivõime tagamine nõuab pidevat ja süsteemset tööd, vastasel korral tuleb meil mõne aasta pärast jälle teiste mereriikide tagatulesid vaadata.

Analüüsida tasuks ka, kas oleks mõistlik tuua kogu laevanduse haldamine, sh maksundus, meremeeste sotsiaalkaitse jne avalikus sektoris ühtse koordineerimise alla. Paljudes riikides, näiteks Küprosel, Singapuris, Maltal ja Taanis on see nii tehtud ja tulemused on olnud head. Eesti praegune probleem on, et laevandus on killustunud niivõrd paljude ministeeriumite vahel, et vastutus hajub ja fokusseeritud lähenemine ei ole võimalik. Erinevates riikides on antud selline koordineerimine kas siis Eesti mõistes majandusministeeriumi kätte või kohaliku veeteede ameti (mereadministratsiooni) kätte. Kes täpselt koordineerib, ei olegi tähtis. Tähtis on, et keegi koordineeriks ja koordinaatoril oleks olemas praktiline valdkonna pädevus ja kogemus.

Laevanduseelnõu lisana on Riigikogusse esitatud finantsmudel, kus on välja toodud kõige ülaltoodu väljaarendamiseks vajalikud investeeringute kulud ning prognoositud tulud. Vastavalt sellele tulu-kulu mudelile jõuab projekt kasumisse kolm aastat peale seadusemuudatuste täielikku jõustumist. Seitse aastat ning kakskümmend aastat peale seadusemuudatuste jõustumist plaanitakse lisanduvaks SKT-ks vastavalt 0,6% ja 3,9%. Eelduseks on ülaltoodud teenuste ja tegevuste väljaarendamine. Aega teenuste väljaarendamiseks on üks aasta, kuna seadusemuudatused on plaanitud täies mahus jõustuma 01.01.2020, pärast seda, kui on saadud Euroopa Komisjonist riigiabi luba.

Eero Naaber, Veeteede Ameti arendusjuht ja laevanduse konkurentsivõime töögrupi juht