Bussifirmad hiilivad miinimumtasust kõrvale

Laiendatud kollektiivleping kehtib kõikidele turuosalistele olenemata kuulumisest tööandjate või töötajate ühingusse.   Foto: Erik Prozes

Jaga lugu:

Nii bussi- kui veosektoris pakuvad paljud ettevõtted teistele vedajatele kõlvatut konkurentsi kõrvale hiilides sektoris kehtivatest sektorilepingutest ning jättes alamtasu maksmata.

2019. aasta sügisel informeeris Tööinspektsioon 131 ettevõtet, et maksuameti andmetel ei ole neis ettevõtetes tagatud täistööajaga töötavatele bussijuhtidele laiendatud sektoritaseme kollektiivlepingust tulenevat miinimumtasu 945 eurot, teatas transpordi ametiühing.

Kevadel kaubaveo sektoris tehtud teavituskampaanias pöörduti 1406 äriühingu poole, kus töötas kokku 4208 töötajat. Informeerimise tulemusena muutus töötasu 39% töötajatest.

Transpordi Ametiühingu juhatuse esimehe Üllar Kallase sõnul on kõigil töötajatel, kellele ei ole tagatud miinimumtasu, õigus esitada nõue vähemmakstud töötasu nõudes kolm aastat tagant järele.

„Ka riigil on väga suur roll tagamaks, et turul oleksid tagatud ettevõtetele võrdsed tingimused ning ebaausad ettevõtted ei saaks konkurentsieelist. Lisaks petetud töötajatele jääb ka riigil neis ettevõtetes saamata suur osa töötasumaksudest,“ rõhutas Kallas.

Sektoris kehtib kaks laiendatud kollektiivlepingut, üks riigisisesel kaubaveol ning teine bussinduses. Riigisisesel kaubaveol on laiendatud kollektiivlepinguga kehtestatud alates 1. maist 2019 autojuhi miinimumkuutöötasu 950 eurot, mis tõuseb 2020. aastal 1000 euroni ja 2021 on miinimum 1100 eurot kuus.