Autorid: Indrek Mäe, Logistikauudised.ee • 9. september 2019

Rahandusminister Martin Helme ütleb saates, et Tallinna–Tartu, Tallinna–Pärnu ja Tallinna–Narva teede rajamiseks korraldatakse rahvusvaheline hange, kuid hea meelega näeks ta projektist kasu saamas nii kodumaiseid ettevõtteid kui ka tööjõudu.

Praegu ehitussektoris tööjõudu napib, kuid ka sellele on Helmel lahendus. "Teeme kõik selleks, et oma inimesed välismaalt tagasi tuua," märkis ta. "Samuti pole me kunagi varjanud, et oleme Rail Balticu projekti puhul skeptilised," viitas ta sellele, et kui mitme projekti korraga teostamise jaoks töökäsi ei jätku, võib prioriteet liikuda teedele.

Helme sõnul ollakse Rail Balticu puhul eriti skeptilised juhul, kui Euroopa rahastus tuleb algselt loodetust väiksem. Ta nentis, et praegu on see täpselt nii ka minemas.

Saates Martin Helme teede ideele oponeerinud riigikogu rahanduskomisjoni ja Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd leidis aga, et averuse ehk avaliku ja erasektori koostöö (PPP – public-private partnership) skeemiga projekti rahastamine on halb mõte. PPP näeb ette, et teede ehitamiseks vajaliku laenukoormuse võtaks enda kanda erasektor, kes ehitab teed ka valmis ning hakkab neid seejärel riigile rentima. Riik aga annab garantii, et teid mingi perioodi jooksul renditakse. "PPP mudel on ammu enda aja ära elanud ning selle abil püütakse ainult Euroopa Liidu eelarvereeglitest mööda vaadata," räägib Sõerd saates.

Sõerdi hinnangul peaks Eesti teede projekti asemel keskenduma eelarve strukturaalsesse tasakaalu viimisele ning projekti finantseerimiseks võiks tulevikus kaaluda hoopis riigivõlakirjade emiteerimist. Seda eriti olukorras, kus raha on odav.

Samuti uurisime saates, kas PPP on praegu ainus teede rahastamiseks sobiv viis või on see küll halb variant, kuid olemasolevatest parim. Sellele, kas Reformierakond jätaks praeguses majandussituatsioonis teed ehitamata, saab vastuse saatest.