Rahandusminister leidis lahenduse neljarealiste maanteede ehitamiseks

„Meie visiidi eesmärgiks oli tutvuda teiste riikide ja suurte ehitajate kogemusega, et teha kindlaks, kas selline lähenemine võiks sobida Eestile,“ selgitas rahandusminister Martin Helme. „Väga kasuliku ja töise visiidi järel võin kindlalt öelda, et PPP abil on võimalik soovi korral juba lähiaastatel Eestis välja ehitada Tallinn-Pärnu, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva maanteed täies ulatuses neljarealiseks ning samuti pakub see väga hea lahenduse Saaremaa silla kiireks teostamiseks.“

„Olen andnud korralduse ministeeriumil ette valmistada vastav seadusandlik raamistik ning lähiajal viin valitsusse ettepanekud suurprojektide töösse võtmiseks. Loomulikult tähendab see ministeeriumite vahelist konstruktiivset koostööd ja tahet lahendada nii planeeringute, keskkonnateemade kui rahastusega seonduv, et pikalt veninud maanteede neljarealiseks ehitamine lõpuks ometi ellu viia,“ lisas Helme.

Visiidi käigus kohtuti mitmete suurte firmadega, millel on laialdasi kogemusi averus projektide teostamisel, samuti Nordrhein-Westfaleni liidumaa rahandusministeeriumi esindajatega ning advokaadibürooga, mille üheks erialaks on PPP-projektide lepingute nõustamine tellija huvides.

Eestis on täna olukord, kus riigi laenukoormus on Euroopa madalaim, samas euroliidu reeglid ei võimalda laenuraha investeerida erinevatesse avalikesse objektidesse nagu näiteks maanteed, Saaremaa sild või uuendamist vajavad hooned. Euroopas ja mujal riikides on laialt levinud averus ehk PPP-projektid, mis tähendab era- ja avaliku sektori koostööd riskide ning rahastuse jagamisel.

See võimaldab avalikul sektoril tellida sisse suuremahuline töö, mille eest tasutakse pikema perioodi jooksul kasutusrendi põhimõttel. PPP-projektide eeliseks on võimalus suured taristuobjektid kiiresti ja suures mahus välja ehitada, tasudes selle eest pikema aja jooksul ilma avaliku sektori laenukoormust suurendamata. Koostööformaadi teine suur eelis on see, et erinevalt avaliku sektori enda ehitamisest jäävad projektid reeglina algse eelarve ning ajakava sisse.

Euroopa Liidu riikides on averust eriti palju kasutatud maanteede ja raudteede rajamisel, samuti on kasutatud taolist lähenemist kaitseobjektidel ja energeetikas.