Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palk veonduses ja laonduses jäi napilt alla keskmise
Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris Eestis 1309 eurot, veebruaris 1317 eurot ja märtsis 1396 eurot. Reaalpalga tõus oli 5,5%. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2018. aasta I kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk.
Keskmine brutokuupalk tegevusalade lõikes oli kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses (2411 eurot), energeetikas (2264 eurot) ning info ja side tegevusalal (2195 eurot). Võrreldes 2018. aasta I kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus), kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid.
Veonduses ja laonduses oli I kvartali keskmine brutopalk 1309 eurot, mis on 108 eurot rohkem, kui eelmise aasta samal perioodil. Eesti keskmine kasvas aastaga täpselt 100 euro võrra. Seega jääb palgatase veonduses ja laonduses täna Eesti keskmisele vaid väga napilt alla.
Madalaimad brutopalgad olid I kvartalis majutuse ja toitlustuse valdkonnas (858 eurot), muud teenindavad tegevuses (1008 eurot) ning kinnisvaraalases tegevuses (1012 eurot).
Avaliku sektori palgakasv ületab erasektori oma
Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar ütles värskeid palgaandmeid kommenteerides, et alates 2017. aastast on keskmine palk kasvanud avalikus sektoris kiiremini kui erasektoris ja see suurendab ka erasektori töötajate palgakasvu ootusi.
„Peale avaliku sektori kiire palgatõusu hoogustab 2019. aastal palgakasvu veel mitu tegurit, näiteks kiirenes miinimumpalga tõus 6,4%lt 8%ni. Järjest rohkemate töötajate palgad jäävad vahemikku, kus palgatõusu korral maksuvaba miinimum väheneb. Enamike väljastpoolt Euroopa Liitu pärit töötajate palk on seotud Eesti keskmise palgaga eelneval aastal ja seegi tõstab keskmist brutopalka,“ tõdes Soosaar.
Ehkki ettevõtete tulevikuootused on pessimistlikumad kui enne, on olukord tööturul tema hinnangul töötaja vaatevinklist siiski väga hea. „Neljanda kvartaliga võrreldes palgakasv esimeses kvartalis küll aeglustus veidi, aga oli ikka veel hoogne. Kiire palgakasv peegeldab endiselt suurt nõudlust tööjõu järele ja osutab tööjõupuudusele. Hiljuti avaldatud andmete järgi kiirenes aasta alguses ka hõive kasv ning tööpuuduse määr oli 4,7% juures erakordselt madal.“
Loe Statistikaameti kokkuvõtet SIIT
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Viimased uudised
Linnas: olime sada protsenti kindlad, et tuleb õigeksmõistev otsus
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Konverentsid
Hetkel kuum
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele