Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt põhjustatakse äpitaksodega kaheksa korda sagedamini liiklusõnnetusi kui tavasõidukitega ning pea kaks korda sagedamini võrreldes tavataksodega.
Liiklusõnnetus Pärnus.
  • Liiklusõnnetus Pärnus.
  • Foto: Scanpix
LKF-i juhi Mart Jesse sõnul on äpitaksode suur kahjusagedus kõigile ebameeldiv üllatus ja selle põhjustega on vaja tegeleda. „Kuigi tänavu on äpitaksod põhjustanud õnnetusi vähem kui mullu, siis äpitaksod on ikkagi mäekõrguselt kõige suurema kahjusagedusega sõidukite segment. Liiklusohutuse seisukohalt on hädavajalik, et regulatsioon tagaks kaasliiklejate ja reisijate ohutuse,“ ütles Jesse.
Jesse hinnangul ei täida platvormid ega ligi pooled äpitaksode juhid endiselt seaduse nõudeid. „Juhid varjavad oma tegevust nii riigi kui ka kindlustusandjate eest ning ei registreeri oma tegevust majandustegevuse registris. Seaduse ebamäärasuse ja järelevalve puudulikkuse tõttu platvormid pigem soodustavad sellist tegevust,“ märkis Jesse.
„Äpitaksondus seadustati poolteist aastat tagasi ja kätte on jõudnud aeg hakata praktikas ilmnenud probleeme lahendama. Esimese sammuna peaks platvormidele andma selge rahalise vastutuse selle eest, kui nad vahendavad seaduse nõuetele mittevastavate juhtide ja sõidukitega teenuseid,“ rõhutas Jesse.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele