Uudised
Ainult tellijale

Martin Helme loodab järgmisel aastal kütuseaktsiisi langetada

"Kui me täna otsustame, et tahame ehitada Pärnu maantee neljarajaliseks otsast lõpuni, siis ehitama saame hakata võib-olla kahe-kolme aasta pärast. Need asjad on pika vinnaga. Finantseerimise juurde mõtlemine on töös meil."  Foto: Tanel Meos

Rahandusministri Martin Helme sõnul selgub sügisel, kas on võimalik ka kütuseaktsiisi langetada.

"Alkoholiaktsiisiga oli tehtud palju analüüse ja uuringuid ja meil on pilt ees, missugused stsenaariumid meid ees ootavad, aga kütuse puhul selliseid analüüse tehtud ei ole," rääkis Helme tänases Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Valitsus teatas eile, et alkoholiaktsiisi langetatakse 25% võrra.

Kütuseaktsiisi langetamiseks vajalikud numbrid saab valitsus Helme sõnul kokku kuskil sügiseks. "Kui need numbrid klapivad, kui meie nii-öelda kõhutunne on õige ja arvutused seda kinnitavad, siis me räägime kütuseaktsiisi langetamisest järgmisel aastal, mitte nii pea veel," lisas ta.

Järgneb intervjuu Martin Helmega.

Peab ütlema, et alkoholiaktsiisi langetamine oli kiire ja tõhus otsus. Mis mõju te sellelt ootate, kui palju maksulaekumine võiks paraneda?

Me loodame, et saame suures osas lahti Läti piirikaubandusest. Lisaks alkoholiaktsiisi liigutamisele tegime ära ka tubakaaktsiisi liigutuse - tegime selle tõusu laugemaks, et hinnatõus ei oleks liiga järsk. Loomulikult loodame turismi elavnemist põhjapiiril ehk Soome turistide arvu suurenemist. Me muidugi ei arva, et kõik Soome turistid tulevad Eestisse viina pärast, aga me arvame, et Soome turistid, kes siin käivad, hakkavad sarnaselt Eesti inimestega, kes Lätis käivad, ka koju kaasa võtma natuke rohkem kui siiamaani.

Mis puudutab riigieelarve laekumisi, siis eeldame, et see toob kaasa kahe-kolmekuulises lõikes languse, kuni hinnad jõuavad poodidesse, poed saavad laovarudest lahti ja kuni inimestes teadvustub, et Lätti ei olegi enam mõtet sõita, sest see rahaline võit on praktiliselt olematu. Ja kui loodame, et sel aastal on enam-vähem null see mõju, siis järgnevatel aastatel loodame ikkagi eelarve laekumiste kasvu.

Ma saan aru, et riigieelarve strateegia on siis nüüd kokku lepitud või jätkuvad sel nädalal veel arutelud.

Põhiraam on kokku lepitud. Kuna esmaspäevane koosolek pidi lukku lööma lõplikult kõik numbrid, siis vormistuslikud küsimused on meil vaja neljapäeval üle otsustada, aga põhimõtteliselt on riigieelarve strateegia lukku löödud ja seal enam nihutamisi või muudatusi ei tule, vähemalt mitte sel korral.

Missugune seis riigi rahandusega praegu on? Räägitakse kuni miljardi eurosest võimalikust puudujäägist lähema kolme-nelja aasta perspektiivis.

No see miljard eurot oli eelkõige tingitud meie senisest eelarvereeglist, mis ütles, et meil peab keskpikas perspektiivis olema null. See tähendab, et kui me oleme varasematel aastatel teinud miinust, siis me peame selle järgmistel aastatel tagasi maksma. Hästi lihtsutatult öeldes, kui me põrsakesest võtsime raha ära, siis me peame põrsakesse tagasi panema järgnevatel aastatel.

Nüüd lisandub sellele asjaolu, et meil kukkus eelmisel aastal eelarve miinusesse ka jooksvalt ning lisaks sellele, et ajada ta jooksvalt tasakaalu, oleks pidanud juurde panema või kõrvale panema või tagasi panema seda raha, mis on eelnevalt miinusesse läinud. See kokku andis järgmise nelja aasta peale miinust umbes miljard.

Kui me võtame ära selle eelarvereegli, et peame tegema arvutust nelja aasta kaupa, ja läheme tagasi üheaastasele arvutusele, siis sellest miljardist rohkem kui pool kaob ära.

Aga tõsi ta on, et oli vaja kõvasti pingutada selle jaoks, et ka jooksvalt nulli saada. Mis tähendab seda, et väga tõsiselt tegeleme siis riigi tõhusamaks ja efektiivsemaks tegemisega, säästukohtade otsimisega. Selle kõige üldisemaks kokkuvõtvaks sõnaks on kaks märksõna - üks on riigireform ehk olemasoleva rahaga tuleb teha rohkem või siis tuleb teha vähem asju. Teine on muidugi nulleelarve, et meil on väga suured kulud fikseeritud riigieelarves.

See ei ole ka nüüd mingi uudis või mingi šokk. Seda raha, mida me liigutame igal aastal diskussiooni järgi on väga vähe. Me tahaksime vaadata üle ka selle, mida me nimetame baasiks, kus on väga palju asju, mis on sinna sattunud aegade hämaruses ja tiksuvad aastast aastasse. Kas need on vajalikud tegevused või kas need on ratsionaalselt korraldatud tegevused? Seda praktiliselt keegi enam ei vaatagi. Ükskõik, kellelt küsida, ütlevad kõik ministeeriumid alati, et raha on vähe.

Need on need kaks asja ja ma arvan, et selle tagajärjel on meil lihtne leida säästukohtasid nii, et avalikud teenused ei halveneks.

Kas kütuseaktsiis langeb?

Kui alkoholiaktsiisiga oli tehtud palju analüüse ja uuringuid ja meil on pilt ees, missugused stsenaariumid meid ees ootavad, siis kütuse puhul selliseid analüüse tehtud ei ole. Ma olen selle käima pannud. Me loodame saada selguse mõjudest, mis puudutavad transiiti, mis puudutavad Eesti ettevõtete tankimist välismaal, aga mis puudutab ka välismaiseid transpordiettevõtteid - eelkõige me räägime Lätist-Leedust -, kes tangivad kodus ja tulevad Eesti turule siseriiklikku transporditeenust pakkuma. Need on väga suured mõjud, mida ei ole mõõdetud.

Kui meil õnnestub need kolm suurt komponenti läbi analüüsida ja tuua mingigi osa sellest tarbimisest Eestisse selle tõttu, et meil on võimalik langetada kütuseaktsiisi - eelkõige räägime diisliaktsiisist -, siis on lootust, et saame kütuseaktsiisi langetada niimoodi, et riigieelarvele ei ole mitte negatiivne, vaid pigem positiivne mõju. Aga need numbrid saame, ma loodan, kokku kuskil sügiseks. Sellisel juhul, kui need numbrid klapivad, kui meie kõhutunne on õige ja arvutused seda kinnitavad, räägime ikkagi kütuseaktsiisi langetamisest järgmisel aastal, mitte varem.

Ma saan aru, et sügiseks on ka pensionireformi detailsem kava koos. Kas praegu on mingi indikatsioon, kui suure rahaga riik võiks arvestada ehk siis kui paljud inimesed võtavad oma raha välja teisest sambast ja ei pane seda investeerimiskontole?

Pensionisambaga tegeleme jooksvalt. Pensionireform ja pensionid üldse on väga suur tükk nii riigieelarve mõttes kui ka siis ühiskondliku mõju mõttes. Meie ettepanek on olnud seda jupitada faasidesse ja teha asjad mingis järjekorras, et meil oleks parem ettekujutus nendest küsimustest, mis just praegu küsite.

See, kui palju inimesi lahkub, sõltub väga palju pensionireformi tingimustest - mis tingimustel saab lahkuda, mis tingimustel raha kätte saab, kas seda raha saab kätte korraga või juppides, kui pika viiteajaga. See tuleb kõik läbi analüüsida.

Selge on see, et pensionireform on meil koalitsioonis kokku lepitud. Ta kindlasti tuleb. Enne, kui me ei tea, kas lahkujad on suure sissetulekuga või väikse sissetulekuga teise samba inimesed, on meil väga raske esimese samba mahu suuruse muutust hinnata. Kui me oleme paari küsitlust vaadanud ja paar analüüsi teinud, siis lahkujate arv jääb sinna 10-25 protsendi vahele. Aga see on praegu spekulatiivne oletus. Loomulikult see, et ükskõik kes saab teises pensionisambas osalemist lõpetada, ei tähenda, et kohe järgmisest päevast ta saab selle raha kätte. See kindlasti nii kiiresti ei käi.

Ma väidan, et teise samba reformi järel muutub teine sammas ahvatlevamaks, aga kes ei taha seda, kes ei usalda seda või kellel on printsipiaalne vastumeelsus sellele, nagu näiteks mina ei liitunud põhimõtteliselt, siis neil on võimalik teisest sambast väljuda.

Mis Rail Balticast saab?

Rail Baltic seisab ikkagi Euroopa Liidu eelarve läbirääkimiste taga. Rail Balticu rahaline maht ja Euroopa Liidu kaasfinantseerimine on võtmeküsimused, mis otsustavad, kas me teeme Rail Balticut või mitte. Kui projekt läheb oluliselt kallimaks algsetest hinnangutest ja kui Euroopa Liidu kaasfinantseerimine protsent järjest väheneb, siis väga suure tõenäosusega me Rail Balticut sellisel kujul ei tee.

Kas riik laenu võtab lähematel aastatel, näiteks mõne projektipõhise võlakirjaga?

Sellega ka oleme tegelenud, aga praegu on põhimahv läinud eelarve arutelude peale. Kindlasti on minu soov ja tegelikult ka kogu valitsuse soov Eestis infrastruktuuri arendada kiiremini, kui võimaldaks lihtsalt eelarve rahaga - maanteid, raudteid ja täitsa tõsiselt ka Saaremaa silda.

Kui me täna otsustame, et tahame ehitada Pärnu maantee neljarajaliseks otsast lõpuni, siis ehitama saame hakata võib-olla kahe-kolme aasta pärast. Need asjad on pika vinnaga. Finantseerimise juurde mõtlemine on töös meil.

Teadusrahastuse suurendamine ei saanud heakskiitu. Miks? Kas lihtsalt ei ole raha ja millal selle juurde tagasi tulete?

Lihtne vastus on see, et raha on tõepoolest vähe. Me isegi enda meelest tegime suure asja sellega, et me ütlesime, et praegune suhe SKPsse kindlasti ei tohi väheneda ehk siis summana ta ju igal aastal suureneb. Need summad, mis suurenevad, ei ole üldse väikesed. Me räägime siin ikkagi kümnetest miljonitest.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150