Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Reisijaid linnatranspordis vähem, maakonnaliinidel rohkem
Eesti veondusettevõtted teenindasid eelmisel aastal sama palju sõitjaid kui 2017. aastal, teatab statistikaamet.
Lõviosa reisijatest kasutab linnatransporti ja seal reisijate arv vähenes.
Foto: Andres Haabu
Sõitjate vedu vähenes maanteel, kuid suurenes raudtee- ja õhutranspordis. Eesti veondusettevõtete teenuseid kasutas 2018. aastal maanteel, raudteel, veeteedel ja õhus kokku 208,7 miljonit sõitjat, enamik neist (72%) bussivedudel.
Maanteetranspordiga veeti eelmisel aastal 1% vähem sõitjaid kui 2017. aastal. Sõitjate arv kokku oli 190,4 miljonit, millest 86% ehk ligi 164 miljonit olid linnaliinidel sõitjad (sh trammi ja trolliga). Linnaliinidel sõitjaid oli mullusega võrreldes 2% vähem. Sõitjate arv maakonnaliinidel ulatus 2018. aastal 16,7 miljoni sõitjani, mis oli 12% rohkem kui aasta varem. Kaugliinidel oli 4 miljonit sõitjat (langus 2%) ja rahvusvahelistel liinidel ligi 1,4 miljonit sõitjat (kasv 3%).
Eesti mereveoettevõtted vedasid 2018. aastal 9,4 miljonit sõitjat, mis on peaaegu sama palju kui aasta varem. Riigisisestel merevedudel veeti 2,5 miljonit sõitjat (kasv 3%) ja rahvusvahelistel vedudel 6,9 miljonit sõitjat (langus 1%). Meretranspordiettevõtete sõitjakäive ulatus 2018. aastal 1,3 miljardi sõitjakilomeetrini. Sõitjakäibest 98% andsid rahvusvahelised veod.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mullu veeti raudteel 7,8 miljonit sõitjat, kelle hulk kasvas aastaga 4%. Riigisisestel raudteevedudel veeti ligi 7,7 miljonit sõitjat (kasv 5%) ja rahvusvahelistel vedudel 107 100 sõitjat.
Eesti õhutranspordiettevõtete teenuseid kasutas 2018. aastal 1,1 miljonit sõitjat, mis on 11% enam kui aasta varem. 62% sõitjatest veeti regulaarlendudel.
Eelmise aasta juulist rakendus nulleurone maakonna bussiliini pilet 11 maakonnas: Valgamaal, Võrumaal, Viljandimaal, Põlvamaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Tartumaal, Ida-Virumaal, Hiiumaal, Saaremaal ja MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse korraldavatel liinidel Läänemaal.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.