25. jaanuar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna lennujaamast lendas eelmisel aastal kolm miljonit reisijat. Kuna reisiterminal mahutab mõnevõrra vähem, tunnistas Tallinna lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe, et mõnikord läheb lennujaamas juba veidi kitsaks. Seetõttu ütles Pärgmäe, et kui tavapäraselt kipuvad inimesed lennujaama kohale jõudma tund aega enne lendu, võiks aega hakata tasapisi veidi enam varuma.

Reisijate arvu suurenemise tõttu hakkab lennujaam tänavu laiendama reisiterminali. Pärgmäe selgitas, et praegu teeb lennujaam eskiisi ning lähema paari kuu jooksul valitakse välja, mil viisil laienetakse. Sellele järgnevad kõnelused Tallinna linnaga ning detailplaneeringu koostamine. Kuni viie miljoni reisijani peaks lennujaam tema sõnul hakkama saama ühe terminaliga.

Kui aastas lendaks Tallinnast aga kuus või enam miljonit reisijat, peab lennujaam mõtlema hakkama uue terminali rajamisele.

Laienenud on ka lähiriikide lennujaamad. Riia lennujaam lõpetas laienduse mõne aja eest, praegu laieneb Vantaa lennujaam Helsingis. Eriti aktiivne näib olevat aga Varssavi lennujaam. Möödunud aasta veebruaris tuli uudis, et Poola plaanib ehitada Varssavi lähedale uue sõlmjaama.

Küsimusele, mis oleks Tallinna lennujaama optimaalne piir, vastas Pärgmäe, et eestlaste sissetulekute kasvust lähtuvalt võib hinnata, et aastaks 2030 viie miljoni reisijani jõuda on võimalik, sest sissetulekud ja ärid suurenevad. „Sealt edasi arvutada ma ei julge,“ tõdes ta.

Suund Lähis-Ida

Tallinna lennujaama peamine sihtregioon on praegu Euroopa, ent selgelt saab teise eristuva piirkonnana välja tuua ka Lähis-Ida. Pea aasta aega on räägitud sellest, et lennufirma Qatar Airways hakkab Tallinnast lendama. Kuigi Pärgmäe midagi kindlat öelda veel ei saanud, nentides, et kui piletid on müügis, siis teeme šampuse lahti, on Qatar Airwaysi Eestisse nähtavasti oodata tuleval talvehooajal. Qatar Airways hakkaks lendama Tallinnast Dohasse.

Teise Lähis-Ida lennufirmana hakkab Eestist lendama ka flydubai, mis, nagu nimigi ütleb, lennutab eestlasi Dubaisse.

„Lähis-Ida on see turg, kuhu kannatab keskmise suurusega lennukitega lennata. Liiga suuri lennukeid ei suuda me täita. Lähis-Ida on ka majanduslikult kasvupiirkond ja sinna lennata on loogiline,“ selgitas Pärgmäe. Lisaks saavad Dubais või Dohas teha vahepeatuse nii Aasiasse, Austraaliasse kui ka Okeaaniasse lendajad.

airBaltic püüab ärikliente

Lennumahu mõttes oli eelmisel aastal Eesti turul aktiivseim kasvaja Norra odavlennufirma Norwegian. Ka Vene riiklik lennufirma Aeroflot ning türklaste Turkish Airlines on lendamisaktiivsust Eestist suurendanud. Näiteks lendab Norwegian Oslo liinil iga päev ja sügisest Stockholmi kolm korda nädalas. Aeroflot lisas aga eelmisel aastal kolmanda igapäevase lennu. Lahkumisest teatas aga British Airways. Praegu lendab Tallinna lennujaamast 16 lennufirmat.

Läti lennufirma airBaltic on aga Eesti turul oma aktiivsusega enim silma paistnud. Alates sellest suvest avab lennufirma Tallinnast lennud Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse. Kuna Nordica on liine sulgenud, on airBaltic laienenud. See peaks tähendama, et airBalticust saab selgelt suurima turuosaga lennufirma Eestis.

„Mina küll seda ohtu ei näe, et airBaltic muutub turul domineerivaks. Konkurentide surve on suur ja see on paljuski Nordica teene,“ hindas Pärgmäe. Suur konkurents on kasulik reisijale, kes peab pileti eest vähem raha välja käima.

Pärgmäe märkis, et airBalticul on väga tihe koostöö reisibüroodega, et siia belglasi meelitada. Sama skeemi kasutatakse Pariisi ja Berliini lende silmas pidades. „See on neil uus nišš. Belgias on Eesti expat'e, kes lendavad koos peredega. Maht on seal arvestatav,“ kinnitas Pärgmäe. „Liine Eesti reisija peale üles ehitada on keeruline,“ ütles ta.

Kui siiamaani on räägitud, et Läti lennufirma airBaltic on huvitatud pigem turismireisijatest, kaldub ettevõtte ärimudel aina enam ka ärireisijate poole. Seda kinnitas ka Pärgmäe.

Autor: Äripaev