Veokijuhtide põud konkurentsitult suurim

Tööjõudu napib ka teistes sektorites

Suur puudus valitseb Tallinnas ja Harjumaal ka puhastusteenindajatest ja hotellide toateenijatest. Põhjustena, miks tööandja ei leia töötajat, näeb töötukassa eelkõige töötasu mittevastamist ootustele ja kohati ka füüsilise valmisoleku puudumist.

Töökäte puudus on suur ka turvasektoris. Siingi on töötukassa hinnangul peamisteks põhjusteks suurema palga ootus ning füüsiline töö. Kindlasti mängib rolli tööaeg, mis eeldab vahetustega töötamist ja sageli öötööd. Sarnane on olukord päästjate ja tuletõrjujate seas - 50 tööpakkumist ja 5 kogemusega arvel olevata inimest aasta jooksul. Seonduva valdkonnana võiks mainida kaitsejõude, kus valitseb samuti suur tööjõupuudus.

Ehitussektor on hetkel väga elav ja ootab nii oskustöölisi kui lihttöölisi. Samuti on pidev töökäte puudus tootmissektoris. Ei ole üllatus, et suur puudus on lasteaiaõpetaja abidest. Siin võib peamise põhjusena väita, et palgad on liiga madalad, kusjuures töö on vastutusrikas, tarvis on ka spetsiifilisi isikuomadusi.

Pole piisavalt kokkasid, kuid on palju asjaajajaid

Tööjõupuudus valitseb ka toitlustusvaldkonnas. Ei ole piisavalt kokkasid, abikokkasid, ettekandjaid, baaritöötajaid. Samas on tööotsijate hulgas suur huvi koka ameti vastu – töötukassa toel on paljud läbinud vastava koolituse. Miks kõik ei jõua tööturule, on täna peamiselt seotud madala palga ja ka sellega, et koka amet on füüsiliselt raske. Siia liitub klienditeenindus jaekaubanduses – suur tööjõuvajadus, mis osaliselt on täna tingitud ka sellest, et paljud kandideerijad ei oska riigikeelt.

Ülejääk on tööturul Tallinnas ja Harjumaal juhiabidest, büroojuhtidest, assistentidest, asjaajajatest ehk ametitest, mida saab võtta kokku ametinimetusega „sekretär“. Arvudes on olukord selline: 674 töötut ja 155 tööpakkumist aasta jooksul.

Tööandjate ootus sõltumata valdkonnast on üks: otsime inimest, kes tahab tööd teha, oleme valmis välja õpetama ja arendama, kuid inimesel peab olema tahe seda tööd teha.