Ratas tunnistas probleemi, aga aktsiisi langetama ei kipu

Peraminister Jüri Ratas.  Foto: Liis Treimann

Peaminister Jüri Ratas tunnistas Riigikogu liikmete arupärimisele vastates, et Eesti transpordifirmad on kõrgema aktsiisi tõttu kaotanud turuosa Läti ja Leedu firmadele, kuid aktsiisi langetamine ei tule teemaks enne veebruari lõppu, kui valmib vastav uuring.

Jüri Ratase sõnul on kütusehinna kasv teema, mida valitsus jälgib tähelepanelikult, kuid andis "ridade vahelt" mõista, et aktsiisi langetamine ei ole praeguse valitsuse jaoks enam kuigi oluline teema.

„Kui rääkida üldisemalt maksudest ja maksukeskkonna kujundamisest, siis Rahandusministeeriumil on käimas aktsiisimõjude uuring "Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes", mis annab edasiste aktsiisipoliitiliste otsuste langetamiseks täiendavat infot,“ selgitas Ratas.

Ta märkis, et analüüsi eesmärgiks on muu hulgas saada põhjalikum ülevaade viimaste aastate aktsiisipoliitika majanduslikest mõjudest ning samuti hinnata tulevaste aktsiisipoliitiliste valikute mõjusid. Uuring valmib järgmise aasta veebruari lõpuks, ehk vahetult enne valimisi. See omakorda vihjab sellele, et praegune valitsus vaevalt aktsiisi langetamist enam väga tõsiselt võtab.

Ratas tunnistas, et konkurents rahvusvaheliste vedude turul on viimastel aastatel olnud tihe ning Eesti maanteetranspordi firmad on kaotanud turuosa naaberriikide Läti ja Leedu firmadele.

„Üks põhjuseid on tööjõu vähesusest tulenev palgasurve, mis suurendab Eesti ettevõtete kulusid ning tõstab teenuste hindu. Samuti mõjutab Eesti ettevõtete kulusid kõrgem kütuseaktsiis. Nii on maanteetranspordis viimastel aastatel kulude kasv ületanud tulude kasvu ning kasumlikkus on vähenenud,“ hindas Ratas olukorda.

Ta lisas, Läti ja Leedu diislikütuse aktsiisimäärad on Euroopa Liidu ühed madalamad. Eesti määr 493 eurot 1000 liitri kohta, Leedus seevastu 330,17 eurot 1000 liitri kohta ning hetkel pole teada, et Leedu plaaniks lähiajal aktsiisimäära tõsta.

Aktsiisimäärade vahe Lätiga kahanes käesoleval aastal, kuna Lätis tõsteti 2018. aasta 1. jaanuaril diislikütuse aktsiisimäära 372 eurole 1000 liitri kohta. Kehtivate otsuste kohaselt jätkab Läti aktsiisitõusudega ning aktsiisimäär jõuab 2020. aastaks 414 euroni 1000 liitri kohta.

„Arvestades, et maismaatransport moodustab kogu diislitarbimisest 40 protsenti, olles seega kõikidest tegevusaladest suurim diislikütuse tarbija, on võimalikul aktsiisilangetusel maanteetranspordile suurim mõju. Diislikütuse aktsiisimäärade langetamine mõjutab ka majapidamisi, kuid mõju oleks neile tagasihoidlikum, sest majapidamised moodustavad diislitarbimise osakaalust umbes 12 protsenti,“ märkis peaminister. Tema sõnul mõjutavad transpordisektori konkurentsivõimet ka hinnavälised tegurid.

Peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Külliki Kübarsepa, Enn Mere, Krista Aru ja Ain Lutsepa 16. oktoobril esitatud arupärimisele kütusehinna mõju kohta transpordisektorile ja tavatarbijale.

Arupärijad viitasid asjaolule, et Eesti tavatarbija jaoks on kütusehind juba Lääne-Euroopa kallimate riikide tasemel. Transpordisektori erialaliitude hinnangul pole olukord Eesti veonduses praeguses maksu- ja majanduskeskkonnas jätkusuutlik ega suuda konkureerida naaberriikide soodsamate tingimustega.

Arupärijad soovisid teada, kuidas tuua tagasi koju naaberriikides kütust tankivad ettevõtted ja kuidas mõjutab vedelkütuse hinnatõus tavatarbijat.

 

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150