Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Autopesu idufirma sai pardale nimekad investorid
Liikuvat autopesu pakkuv idufirma UpSteam kaasas pool miljonit eurot. Neisse panustasid ka tuntud investorid Jaak Roosaare ja Rain Rannu.
"Me saime alguses paljudelt investoritelt, kes lõpuks ikkagi raha sisse panid, alguses tugeva „ei“,“ ütles UpSteami juht Martin Kristerson, kes tõdes, et autopesu ettevõtmisesse investeerimine ei olnud algul väga ahvatlev pakkumine. Kristersoni sõnul muutus pakkumine ahvatlevamaks siis, kui nad suutsid tõestada, et neil on tehnoloogial põhinev skaleeritava mudeliga ettevõte.
Nii kaasas alla kahe aasta tegutsenud liikuva autopesu idufirma UpSteam üle 500 000 euro, millest millest pea 300 000 saadi Funderbeami platvormil ühisrahastuse teel. Funderbeami kaudu investeerisid ka investorid Jaak Roosaare ning Madis Müür.
Ülejäänud summa investeerisid Rain Rannu ja Henri Treude juhitavad riskikapitali ettevõtted Superangel ja Spring Capital. UpSteami väärtus hinnati raha kaasamisel 2,75 miljoni euro suuruseks.
Investeeringu abil valmib järgmise aasta esimeses kvartalis telefonirakendus ning seejärel tahavad nad laieneda esialgu kahele välisturule. "Meie eesmärk on selle raha abil hõivata vähemalt kaks uut linna,“ rääkis Kristerson.
Kristerson märkis, et nad on kuu aega uurinud, mis linnad valida tasuks. Nõu plaanivad nad saada ka Taxify juhilt Markus Villigult, kes võiks teada, kuidas esimest linna välisturul valida. Prageu on valikus London, Helsingi, Stockholm, Oslo ja Antwerpen. Esimestes välislinnades tahavad nad Kristersoni sõnul oma mudelit katsetada ja õppida, kuidas sellistel turgudel kasvada.
Müügitöö tõi investeeringud
Kristerson nimetas nende start-up´i eelisena meeskonna müügikogemust, mis on saadud suviti Ameerika Ühendriikides raamatuid müües. Investeeringuni jõudmine oli tema sõnul kahekuuline protsess, mis oleks üldjuhul idufirma jaoks ilma müügiteadmisteta keeruline. „Kuna kõik meie kolm asutajat on käinud mitu suve Ameerikas ukselt uksele raamatuid müümas, on meil oskus suhelda ja jõuda kommuunidesse, kus võiks sellist huvi tekitada,“ ütles Kristerson. Suurem tõuge tuli tema sõnul sellest, kui nad said endale juhtinvestoriks Madis Müüri, kes oli nõus esimesena raha panustama.
Investor Jaak Roosaare tõdes, et tema investeeris UpSteami just seepärast, et oli käinud UpSteami asutajatega suviti Ameerikas raamatuid müümas. Roosaare sõnul oli olulise tähtsusega ka see, et sinna olid investeerinud selleks hetkeks juba edukad investorid, nagu Rain Rannu ja teised. Atraktiivne oli tema jaoks ka see, et nende ärimudel tundus talle selline, mida on võimalik skaleerida ning sellega võib kasvada ka väljaspool Eestit.
Roosaare lisas, et talle meeldis alguses selle idee puhul ka see, et ei ole mustvalget stsenaariumit, kas see läheb käima või läheb pankrotti. "Isegi kui ta ei kasva 10 või 100 miljoni firmaks, siis ta oma olemuselt on ikkagi kasumlikult tegutsev ettevõte.“
Roosaare sõnul võiks ideaalis keegi Taxify-sugune UpSteami üle osta või võiksid nad ise ehitada midagi Taxify platvormi sarnast ning laieneda piisavalt suureks.
UpSteami autopesu teenust kasutav Inbanki nõukogu esimees Priit Põldoja nentis, et talle nende teenus sobib. "Minu jaoks on ta lihtsalt mugav ja paneb mingisuguse järjekindluse autopesusse, mis mul muidu kiire ja mugava inimesena nii regulaarselt ei õnnestuks. See on tore uus innovatiivne teenus ja on seni väga hea olnud.“
Hetkel kuum
Põldoja hinnangul on UpSteami-sugust ettevõtet aga keeruline skaleerida, kui keegi peab kogu aeg käsitsi autot pesema. "See nõuab inimtööjõudu. Selles mõttes on see ikkagi raske ärimudel.“ Ta lisas, et nende meeskond on väga hea müügis ja teeninduses, kuid ärimudel ei ole tema jaoks nii ilmselge.
Kristersoni sõnul ongi nad aga UpSteami rajades õppinud ettevõtlusest, et tuleb kaaluda eri võimalusi. Kahe aasta jooksul on nad mitu korda oma mudelit muutnud. Ta märkis, et alguses olid nad lihtsalt autopesuga tegelejad, "Ajujahi" saate ajal keskendusid nad frantsiisimudelile, nüüd aga platvormi arendamisele.
Kristerson märkis, et Tallinna Tehnikaülikoolis majandust ja ärikorraldust õppinuna avastas ta nüüd ise ettevõtjaks hakates, et õpikus kirjutatu ja päriselu on ettevõtluses kui öö ja päev. "Koolipinki nühkides küll öeldi, et ettevõtjal on suurem risk saada südamerabandus ja mis iganes, aga nüüd ma saan päriselt aru, mida see tähendab. Tööd on vaja palju teha ja see ei ole lihtne, aga meil on kõva tiim, kes on harjunud sellega, kui ongi vaja teha 80tunniseid nädalaid ja anda endast parim."
Autor: Äripaev
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Enimloetud
1
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
2
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Konverentsid
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Tagasi Logistikauudised esilehele