Vaata Poola piirivalve videot:
Selleks ettevõtteks on Tallinnas tegutsev transpordiettevõte Irjako OÜ, kelle omanik ja juhatuse liige Allan Suuban jäi logistikauudiste küsimustele vastates napisõnaliseks ning ei soovinud teemat pikemalt kommenteerida. Tema sõnul on haagis müüdud juba aastaid tagasi ning rohkem neil sel teemal midagi lisada ei ole.
Kahjuks ei soovinud ta avaldada oma seisukohta ka selles küsimuses, kui tavapärane on see, et haagis müüakse maha, kuid kirjad eelmise omaniku andmetega jäävad sellele alles, luues nõnda võimaluse sattuda müüjal aastaid hiljem ebameeldivatesse olukordadesse. Nagu antud juhul Irjako OÜ-ga väidetavalt juhtus.
Suubani väidet haagise müümise kohta toetab maanteeameti info selle kohta, et tänavu aprillis käis antud registrimärgiga haagis (920 GS) ülevaatusel Kohtla-Järvel tegutsevas ülevaatuspunktis, mis Tallinna ettevõtte jaoks oleks üsna ebaloogiline.
Samuti on 2008. aastal esmaregistreeritud KÖGEL SNC0 24 haagis vahetanud omanikku tõepoolest juba neli korda: aastatel 2013, 2015 ja aastal 2017 koguni kaks korda. Kes on selle praegune omanik, seda infot Maanteeamet ei jaga ja selle kohta puuduvat info ka endisel omanikul.
ERAA jaoks ebameeldiv üllatus
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) tegevjuht Toivo Kuldkepp kuulis antud juhtumist logistikauudistelt, pidades seda esmalt mingiks Leedu „feikuudiseks“, sest mitte keegi ERAA inimestest polnud sellest juhtumist kuulnud.
Nähes aga Poola piirivalve videot, oli see talle äärmiselt ebameeldiv üllatus. „Kuna meil puudub täpsem info veoki ja selle omaniku kohta ning kuna meieni ei ole seda teavet ametlike kanalite kaudu jõudnud, siis on väga keeruline seda kuidagi kommenteerida. Küll on aga selge, et tegemist on äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga ning juhul kui tegemist oli tõepoolest teadliku tegevusega, siis heidab see halba varju kogu Eesti veondussektorile,“ lausus Kuldkepp.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.