Lennujaam soovib väikese ringtee ehitamist

„Ligi poole miljoni elanikuga Tallinna ja pikemas perspektiivis viit miljonit reisijat ootava Tallinna Lennujaama jaoks on üheks suurimaks väljakutseks see, kuidas inimesed, autod ja bussid riigi värava ehk lennujaama juures ja linna sissesõidul liikuma mahuvad,“ tõdes Tallinna linnapea Taavi Aas.

„Seepärast on ülioluline tempokalt Tallinna väikese ringtee projektiga edasi liikuda. Samuti parandada ühistranspordi ühendusi lennujaama ja Mustamäe ning Õismäe vahel ja kaaluda teise trammiliini rajamist lennujaama ja sadama vahel.“

Tallinna väike ringtee hakkab kulgema Ülemiste järve tagant ja ühendab omavahel Tartu ja Viljandi maanteed ning ühe võimalusena kaalutav lennuvälja alt kulgev tunnel suunaks Reidi teel Lasnamäele jõudnud veokid mööda Smuuli teed otse Tartu maanteele.

Ligipääsude parandamise puhul oli jutuks ka Lennujaama tee-Tartu maantee ristmiku poolne laiendus, samuti Kesk-Sõjamäe ja Väike-Sõjamäe tänavate remont.

„Väheoluline ei ole kindlast ka turunduskoostöö lennujaamaga ning Tallinna linna nähtavuse, kohaloleku tõstmine lennujaamas, sest reisijad ei tule ju lennujaama, vaid ikka Tallinnasse,“ ütles Aas. „Samuti loodame lennujaamalt tuge turistide teavitamisel, et alates novembrist saavad nad ühistranspordis pileti eest tasuda pangakaardiga viibates.“

AS Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Piret Mürk-Dubout kinnitas kohtumisel, et lennujaama asukoht kesklinna külje all seob õhuvärava linna lahutamatuks osaks ja nii on koostöö linnaga olulisel kohal.

„Lennujaam kasvab ja areneb ning Tallinna linna poolt loodud ühistranspordikeskus ja trammiliin on lennujaamale oluliseks lisaväärtuseks. Lisaks lennujaamale peab piirkondlik tänavate võrk teenindama ka üha kasvavat Ülemiste ärilinnakut, mistõttu on meil hea meel, et linn on võtnud selle piirkonna arendamise üheks oma prioriteediks,“ lisas Piret Mürk-Dubout.

Abilinnapea Züleyxa Izmailova rõhutas, et kuna kliimamuutuste mõjul on tulevikus vihmavete, eriti valingvihmavete osakaal senisest palju suurem, tuleb sademevee kanaliseerimiseks ehitada järjest suurema läbimõõduga drenaažtorusid või rajada säästlikke sademevee ärajuhtimise süsteeme.

„Tallinna väikese ringtee rajamise puhul tuleb väga hoolikalt eelnevalt analüüsida sademevee valgumist linna madalamatesse kohtadesse, et vältida hilisemaid valingvihmadest põhjustatud üleujutusi, mis halvavad tavapärast liikuvust ja tekitavad linnakodanikes meelepaha,“ leidis Izmailova.

„Kliimamuutuste mõju simulatsioonides, mis põhinevad erinevatel valdkondlikel analüüsidel, on läbivalt välja toodud tulevikus kasvav sademevee hulk ja täna linna planeerides peame arvestama linna toimimisega ka saja aasta pärast.“