Kindlustuskelmuste seas kolmandik kaskopettused

Võrreldes 2016. aastaga üritati kaks korda rohkem varjata kindlustuskatte puudumist ehk kindlustusleping sõlmiti pärast juhtumi toimumist. Teine levinum kelmus oli kahjunõude esitamine õnnetuse kohta, mida tegelikult ei juhtunudki või oli õnnetus esile kutsutud. Varasemate aastate võrdluses kasvas tegelike asjaolude või andmete varjamisega seotud kindlustuskelmuste arv.

Kindlustuskelmuse tuvastamisel keeldub kindlustusandja kahju hüvitamisest või esitab väljamakstud hüvitise tagasinõude. Lisaks võib kindlustusandja esitada kuriteo teate politseile. Kindlustuskelmus on seaduserikkumine, mis võib teo toimepanija jaoks lõppeda kriminaalkaristusega.

Gjensidige Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juht Maarika Mürk tõi näite kriminaalmenetluses tuvastatud kindlustuskelmusest.

„Liikluskindlustuse lepinguga sõiduki juht väitis, et kaldus metsloomale otsasõidu vältimiseks vastassuunavööndisse. Auto põrkas kergelt kokku vastutuleva sõiduautoga, mille tagajärjel teine auto sõitis tee ääres asuvasse veekogusse. Tekkinud kahju oli 50 000 eurot. Ekspertiis aga tuvastas kindlustuskelmuse, kuna õnnetus ei saanud toimuda vastavalt sõidukijuhtide kirjeldusele ning kindlustusandja keeldus kahju hüvitamisest,“ selgitas Mürk.

Võrreldes tunamullusega vähenes 1000 kuni 10 000 euro maksumusega kelmuste arv, kasvas aga üle 10 000 euro kahjunõudega kelmuste hulk.

„Reeglina algab BTA Kindlustuses kelmuste ennetamine juba enne kindlustuslepingu sõlmimist ehk riskianalüüsi läbiviimisega. Kindlustuskelmuste ennetamisel ja tuvastamisel oleme tiheda koostöö eest väga tänulikud politseile,“ ütles BTA Eesti filiaali juhataja asetäitja Aleksei Elram.

Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.