15. mai 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Silla avamiselt tegid otseülekande kõik Vene riiklikud telekanalid. Nii sai kogu riik vaadata, kuidas nende staažikas president taltsutas seekord Kamazi. Kogu 19kilomeetrise sõidu aja (just nii pikk on Kertši sild) oli veoki kabiinis ka kaamera, mis filmis rooli hoidvat Putinit, kes samal ajal vestles oma kõrval istuva ehitajaga.

Sild avatakse autodele liikluseks homme, 16. mail, ning esialgu on see avatud vaid autodele.

- Krimmi sild on Venemaa pikim ja ka üks pikemaid Euroopas – selle üldpikkus on 19 km. Tegemist on kahe paralleelse sillaga: neljarealine autotee ja kaherealine raudtee.

- Silla läbivusvõime on 40 000 autot ja 47 rongipaari ööpäevas. Aastas arvatakse silda kasutavat kuni 14 miljonit reisijat ja kuni 13 miljonit tonni kaupa.

Silla lugu

Silla ehitus algas 2016. aastal ning see pidi valmis saama 2018. aasta detsembris. Kuid tänavu 1. märtsil ütles Putin Föderaalkogule, et autoliiklus peab sillal algama „juba mõne kuu pärast“, ning kohe nihutati avamistähtaegu tublisti ettepoole.

Silla raudteeosa antakse plaani järgi käiku 2019. aasta detsembris, ehkki algul loodeti see avada aasta varem ehk tänavu.

Üle Kertši väina silla ehitamise plaani pidasid juba 1870ndatel aastatel briti insenerid, kuid toona oli see liiga kallis ja ambitsioonikas idee. 20. sajandi algul tuli idee juurde tagasi tsaar Nikolai II, kuid siis segas plaani elluviimist Vene-Jaapani sõda. Seejärel tuli esimene maailmasõda.

Teise maailmasõja ajal oli Adolf Hitleril plaan ehitada Kertši sild, et vedada sõjatehnikat Kaukaasiasse – kuid asi jäi katki pärast Punaarmee pealetungi ja Krimmi lülitamist Nõukogude Liidu koosseisu.

Seejärel oli järg nõukogude inseneride käes – 1944. aastal õnnestus neil rekordajaga ehitada üle Kertši väina raudteesild, kuid esimesel talvel hävitas jää sillatalad. Seepeale otsustati Nõukogude Liidus selle silla ehitamisest loobuda ja asemele loodi praamiühendus, mis avati 1954. aastal.

Silla ehitamise memorandum sõlmiti alles 2010. aastal, kui sellele kirjutasid alla Venemaa poolt president Dmitri Medvedev ja Ukraina poolt president Viktor Janukovitš. Tol ajal kavandati silla ehitushinnaks miljard dollarit.

Märtsis 2014, pärast võimuvahetust Ukrainas ja Krimmi annekteerimist Venemaa poolt, tegi Putin transpordiministeeriumile kohustuseks ehitada Kertši sild, millel on autodele sõidutee ning eraldi raudtee.

Palju sild maksab?

Silla peatöövõtja on OOO Stroigazmontaž, mis kuulub Putini heale sõbrale Arkadi Rotenbergile. Riikliku ehitushanke võitis ettevõte ilma konkursita – avalikkusele öeldi, et konkurente lihtsalt polnud.

Projekti taheti kaasata ka investeerimisgrupi Volga omanikku Gennadi Timtšenkot (veel üks Putini lähiringi oligarh), kuid see keeldus, tunnistades, et ei ole kindel oma võimes sellise suurprojektiga hakkama saada, samuti ei tihanud ta võtta riski, mis võinuks tema mainet kahjustada.

Ehitusleping sõlmiti 2015. aasta märtsis 223 miljardile rublale (3,6 mld dollarit), hiljem kasvas summa 227,9 miljardile rublale. Vene majandusleht Vedomosti kirjutas 2017. aasta veebruaris, et tegelikult ei saa projekti koguhind jääda alla 300 miljardi rubla.

Skandaalid ja sanktsioonid

Silla ehitus algas Venemaa ja Ukraina suhete kriisi haripunktis ning seda on Lääneriigid teravalt kritiseerinud, 2016. aasta septembris viis USA sisse sanktsioonid Venemaa 18 ehitus-, transpordi- ja kaitsetööstuse ettevõtte suhtes, kes tegutsesid Krimmis. Nende seas oli ka Kertši silla ehitusega seotud firmasid.

Mai algul teatas Hollandi meedia, et riigi prokuratuur on algatanud uurimise seitsme firma vastu, kelle puhul kahtlustatakse, et need on vaatamata sanktsioonidele osalenud Krimmi silla ehitusel.

Autor: Äripaev