Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Gaas tarnib Klaipeda terminalist LNG-d
Eesti Gaas sõlmis Klaipeda veeldatud maagaasi terminali opereeriva ettevõttega Klaipėdos Nafta terminali kasutamise leppe, mille alusel hakkab tarnima Leedust veeldatud maagaasi, teatas Eesti Gaas.
„Eesti Gaas on praegu ostnud 1500 kuupmeetrit LNG-d, mis teeb umbes 40 haagist. Tarnime LNG-d oma veokitega ja saame seda pakkuda klientidele ja huvilistele nii Eestis kui teistes lähiriikides. Eelmisel nädalal toimus esimene vedu,“ rääkis Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik pressiteates.
Seni on Eesti Gaas LNG-d transportinud eelkõige Pihkvast, aga lisaks ka Soomest ja Poolast. Leping Leedu terminaliga mitmekesistab veelgi tarneallikaid ning avab võimaluse pakkuda LNG-d üha rohkematele klientidele.
“Meil on väga hea meel alustada koostööd Klapideda terminaliga, see kasvatab meie tarnekindlust ja muudab LNG atraktiivsemaks ja kättesaadavamaks meie klientidele,” sõnas Kaasik. „Eesti Gaas on tänaseks välja arendanud turu parima LNG tarne võimekuse. Me suudame korralikult teenindada Tallinki Megastari ja tagada mahud, mis väiketegijatele üle jõu käivad,“ märkis Kaasik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„LNG roll transpordis ja eriti meretranspordi kütusena lähiaastatel kasvab, Eesti Gaas peab seda ettevõtte äriplaanide kujundamisel oluliseks märksõnaks,“ avas Kaasik tulevikuperspektiive. „Ka tööstus jaoks on LNG kõrge kütteväärtusega ja keskkonnasõbralik energiaallikas, mis võimaldab varustada maagaasiga piirkondi, mis ei ole gaasitorustikuga ühendatud,“ lisas Kaasik.
AS Eesti Gaas tegeleb maagaasi ja elektri müügiga. Kontserni kuuluvad gaasitorustike ja rajatiste ehitamisele spetsialiseerunud AS EG Ehitus ning jaotusteenust osutav AS Gaasivõrgud. Eesti Gaas tegutseb ka Lätis SIA EG Energija nime all.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.