Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vallad: Pärnumaa vajab Rail Balticul rohkem peatusi
Pärnumaa inimesed vajavad enne reisijateveo lõpetamist Lelle-Pärnu raudteel kindlust, et piirkonna elanike liikumisvõimalused ei halveneks, leiavad Pärnumaa vallad.
Valitsuse plaani järgi ei peatu Tootsis alates 2019. aastast enam ükski rong.
Foto: Veiko Tõkman
Valitsuse otsus lõpetada 1. jaanuarist 2019 Lelle-Pärnu reisirongiliiklus tähendab hulgale inimestele väljakujunenud transpordivõimaluste kadumist. “Ka Rail Balticu tulek ei pruugi parandada trassi äärde jäävate valdade elanike liikumisvõimalusi,“ ütles Tootsi vallavanem Riina Kukk pressiteate vahendusel. Uus raudtee ei lahenda praeguses versioonis, kus maakonna ainus peatus asub Pärnus, valdade elanike jaoks ühtegi ühistranspordi kasutamisega seotud probleemi. „Soovime saada juba enne Lelle-Pärnu reisirongiliikluse sulgemist kindluse, et rajatavale kiirraudteele tulevad kohalikud peatused.“
Valitsuse otsuse põhjendustest võis Vändra alevivolikogu esimehe Priit Enoki sõnul jääda mulje, justkui omavalitsused pooldavad Lelle-Pärnu raudteeühenduse sulgemist. „Nii see ei ole. Meie elanike võimalused ühistranspordi kasutamiseks ei tohi halveneda, pigem on piirkonna arenguks ja ääremaastumise vältimiseks vaja ühendusi parandada,“ rääkis Enok.
Tema sõnul on Pärnumaa omavalitsused ja Pärnumaa Ühistranspordikeskus hakanud otsima Vändra, Tori ja Tootsi kandi elanike jaoks võimalusi, kuidas saaks asendada ärajäävat rongiühendust bussitranspordiga. „Samas ei suuda ükski buss teedevõrgu ega väljakujunenud liikumisteede tõttu koheselt asendada kaduvat rongitransporti. Seepärast tuleks tõsiselt mõelda võimalusele jätta vähemalt esialgu käima ka aeglasemad rongid, et piirkonna elanike jaoks oleks üleminek uuele elukorraldusele sujuvam.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Valitsus otsustas 17. juulil lõpetada alates 1. jaanuarist 2019 avalike vedude tellimise Lelle–Pärnu raudteel. Raudtee tehniline olukord on vilets ja selle kasutamine reisirongiliikluseks vajaks täiendavaid investeeringuid.
Rail Balticu raudteetrassi projekteerimisel tuleb Pärnumaa elanike ühistranspordi kasutusvõimaluste tagamiseks kohe projekteerida ka kohalikud peatused, et need saaks valmis ehitada koos kiirraudtee põhiprojektiga, otsustati eile toimunud Pärnumaa Omavalitsuste Liidu (POL) üldkogul.
Keskkonnaministeerium kiitis heaks Harju, Rapla ja Pärnu maakonna Rail Balticu maakonnaplaneeringute ühise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande, teatas ministeerium. Ministeerium toob heakskiidus välja vajaduse arvestada raudteetrassi kavandamisel piirdeaedade rajamisega seotud uuringu tulemustega.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Juhan Rootsma: “Oleme osanikud ka mitmes kinnisvaraprojektis, kuid need on põhiärist eraldi. Ka omame väärismetallide portfelli, kuid see ei ole eriti suur.”