Autor: Heija-Liis Ristikivi • 4. august 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valitsuse otsus lõpetada 1. jaanuarist 2019 Lelle-Pärnu reisirongiliiklus tähendab hulgale inimestele väljakujunenud transpordivõimaluste kadumist. “Ka Rail Balticu tulek ei pruugi parandada trassi äärde jäävate valdade elanike liikumisvõimalusi,“ ütles Tootsi vallavanem Riina Kukk pressiteate vahendusel. Uus raudtee ei lahenda praeguses versioonis, kus maakonna ainus peatus asub Pärnus, valdade elanike jaoks ühtegi ühistranspordi kasutamisega seotud probleemi. „Soovime saada juba enne Lelle-Pärnu reisirongiliikluse sulgemist kindluse, et rajatavale kiirraudteele tulevad kohalikud peatused.“ 

Valitsuse otsuse põhjendustest võis Vändra alevivolikogu esimehe Priit Enoki sõnul jääda mulje, justkui omavalitsused pooldavad Lelle-Pärnu raudteeühenduse sulgemist. „Nii see ei ole. Meie elanike võimalused ühistranspordi kasutamiseks ei tohi halveneda, pigem on piirkonna arenguks ja ääremaastumise vältimiseks vaja ühendusi parandada,“ rääkis Enok.

Tema sõnul on Pärnumaa omavalitsused ja Pärnumaa Ühistranspordikeskus hakanud otsima Vändra, Tori ja Tootsi kandi elanike jaoks võimalusi, kuidas saaks asendada ärajäävat rongiühendust bussitranspordiga. „Samas ei suuda ükski buss teedevõrgu ega väljakujunenud liikumisteede tõttu koheselt asendada kaduvat rongitransporti. Seepärast tuleks tõsiselt mõelda võimalusele jätta vähemalt esialgu käima ka aeglasemad rongid, et piirkonna elanike jaoks oleks üleminek uuele elukorraldusele sujuvam.“

Valitsus otsustas 17. juulil lõpetada alates 1. jaanuarist 2019 avalike vedude tellimise Lelle–Pärnu raudteel. Raudtee tehniline olukord on vilets ja selle kasutamine reisirongiliikluseks vajaks täiendavaid investeeringuid.