Eesti kaubandus-tööstuskoda tegi hiljuti koos Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooniga rahandusministeeriumile ettepaneku muuta raskeveokite, täpsemalt autorongi maksustamise aluseid.
Ministeerium ei pidanud koja teatel ettepanekut põhjendatuks, sest kehtivad maksumäärad on juba niigi minimaalsed. Siiski nähakse tulevikus võimalust raskeveokimaksu aluste üldiseks ümberkujundamiseks.
Kehtiva seaduse järgi maksustatakse autorongina veoauto ning selle juurde kuuluv haagis. Kui veoauto peab olema liiklusregistris registreeritud, siis haagise registrijärgne riik ega asukoht ei ole maksustamise mõttes määrav.
See tähendab, et Eestis võidakse autorongi koosseisus maksustada ka selline haagis, mis asub välisriigis, kuulub välisriigi ettevõtjale ning on registreeritud mõnes välisriigi registris. Leiame, et kui haagis ei kuulu Eesti ettevõtjale ning sellega teostatakse vedusid ainult väljaspool Eestit, ei ole õigustatud haagise maksustamine Eestis registreeritud autorongi koosseisus. Sellekohase ettepaneku tegid kaubandus-tööstuskoda ja ERAA ka rahandusministeeriumile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ministeeriumi sõnul toimub raskeveokite maksustamine Euroopa Liidu direktiivi nõuetest lähtuvalt ning Eestis rakendatakse maksustamisel direktiivi miinimummäärasid. Seetõttu on autorongile kehtiv maksumäär juba niigi vähe koormav ja välisriigis veetavate haagiste suhtes erandi tegemist ei pidanud ministeerium põhjendatuks.
Siiski nentis ministeerium, et tulevikus kaalutakse registrimassipõhise maksustamise süsteemist loobumist ja tervikuna raskeveoki maksustamise aluste ümberkujundamist. Hetkel on plaan veel mõttetasandil, kuid muudatuste elluviimisel lubas ministeerium kaasata huvigrupid võimalikult vara ehk juba eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamise ajal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.