Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mertsina: naftatoodete tarbimist ohustab teiste seas ka elektriautode levik
Tõnu Mertsina rääkis konverentsil, et nafta nõudluse ja pakkumise juures tuleb arvestada globaalse majandustsükliga. „Praegu näeme, et maailma majanduskasvu väljavaade on paranemas arenenud riikides. Samuti tulevad majanduslangusest välja ka Venemaa ja Brasiilia, mis tähendab suuremat nõudlust ka kütuste järele,“ märkis Mertsina.
Suurem nõudlus tulebki Mertsina sõnul peamiselt tärkavatelt turgudelt. „Kui vaatame 15-20 aastat ette, siis tärkavatel turgudel – Indias, Hiinas, Venemaal ja Indoneesias - väljub madala sissetulekuga inimeste grupist väga kiiresti palju inimesi. Selle ajaga väljub sellest grupist umbes kaks miljardit inimest,“ sõnas Mertsina. „See tähendab, et suureneb nii autode arv kui ka kütuse tarbimine.“ Autode hulk peaks perioodil 2015-2035 kasvama maailmas kahekordseks.
Maailmas tervikuna on nafta nõudlus kasvamas, samuti on see kasvamas tärkavatel turgudel. Nõudluse kasv tuleneb peamiselt maanteetranspordist, lennundusest ja naftakeemiatööstusest. „Samas arenenud riikides ehk OECD riikides kütuste tarbimine väheneb,“ sõnas ta.
„Kütuste nõudlust pikemas vaates mõjutavad osalt kütuste säästlik kasutamine ja ka tehnoloogilised muudatused. Kui ühel pool on tärkavatel turgudel autode ostmine ja kütuse nõudluse kasv, siis teisel pool toimub kütuste tõhusam tarbimine,“ jätkas Mertsina.
Mertsina sõnul on madalama nõudluse taga taastuvenergia osakaalu kasv, mittekonventsionaalsed jõuallikad, puhtama ja madala CO2 heitmega energia, sõidujagamine, juhita sõidukid ja seegi, et autode hulk suureneb peamiselt arenevatel turgudel.
Teiste tegurite kõrval on Mertsina sõnul üks suuremaid naftatoodete osakaalu vähendajaid energiabilansis ka elektriautode levik. „Elektriautod on ilmselt üheks suurimaks ohuallikaks naftatoodete tarbimisele. See sõltub sellest, kui kiiresti langevad patareide hinnad, kui kaua kestavad ja suured on riigi subsiidiumid ning milline on tarbija eelistus elektriautode suhtes,“ selgitas Mertsina.
Naftatoodangut kasvatab peamiselt USA kildanafta
„Kui vaadata OPECi kokkulepet vähendada tootmismahtu, siis praeguse seisuga on sellest kinni pidanud Saudi Araabia. Ka Venemaa oli see riik, kus algselt plaaniti vähendada, kuid riik pole sellest kinni pidanud. See kärbe on 2% maailma naftatoodangust, mis on tegelikult üsna suur number,“ märkis ta.
Mertsina rääkis veel, et USA kildanaftatootjad on järsult oma tegevust aktiivsemaks muutnud ja tootmist suurendanud. „Lähiaastate naftatoodang tuleb peamiselt USA kildanaftast. Praegu on näha, et hinnad pole kerkinud sellisel kiirusel nagu eelmise aasta lõpul, mil kokkulepe sõlmiti, ja tõenäoliselt OPEC oma mai kohtumisel pikendab seda lepet kuue kuu võrra,“ lisas ta. „Naftatoomise tootlikkus on ka oluliselt tõusnud ja ligi 700 kildanafta torni suudavad toota oluliselt rohkem kui aasta või paar tagasi.“
Veel lisas Mertsina, et lähima paari aasta jooksul on hindade ja tootmise juures oluline ka Saudi Araabia naftaettevõtte Aramco IPO. „Ettevõtte turuväärtuseks hinnatakse 400 miljardit kuni 2 triljonit dollarit. Saudid tahavad sellest turule tuua 5% ja see eeldab, et hinnad ei ole väga odavad. Ma arvan, et Saudi Araabia teeb kõik selleks, et hinnad lähiajal võimalikult kõrgele tõsta,“ rääkis Mertsina.
Seotud lood
Aprilli lõpus toimunud Äripäeva teemaveebi logistikauudised.ee ja Õliühingu korraldatud kütuseturu konverentsil esitleti taas kütuseturu uuringut. Sellest selgus, et kütuseaktsiisi tõstmise peamise ohuna nähakse sel aastal kasumi vähenemist ning kaupade ja teenuste hinnatõusu.
Talllinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses peeti 27. aprillil 2017 Kütuseturu Aastakonverentsi, mida korraldasid Äripäeva teemaveeb Logistikauudised.ee ja Õliühing.
Kuna Euroopa Liidus kõrvutatakse energiapoliitika kliimapoliitikaga, siis mõjutab see märkimisväärselt ka kütuseturu arengut, ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt eile toimunud Kütuseturu Aastakonverentsil.
Kütusesektor valmistab maksuametile suurt peavalu: sektoriga seotud maksukahjud on viimastel aastatel oluliselt vähenenud, kuid on siiski veel märkimisväärselt suured: aastas ca 30 miljonit eurot aktsiisi- ning 20 miljonit eurot käibemaksukahju.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Euroopa Kontrollikoda andis sanktsioonide rakendamisele karmi hinnagu
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele