Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Siseriikliku raudtee ellujäämine maksab 14 miljonit lisaeurot aastas
Eile, 25. aprillil majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud transiidikomisjonis oli ühe olulise teemana arutlusel raudteetaristu kasutustasud ning analüüs näitab, et tänase siseriikliku taristu kvaliteedi säilitamiseks on vajalik aastas otsest finantseeringut riigieelarvest vähemalt 14 miljonit eurot, teatas Eesti Raudtee.
Transiidikomisjoni istungil oli muu hulgas arutlusel raudteeinfrastruktuuri kasutustasud ning üleminek Euroopa Liidu raudteedirektiivis ettenähtule nende arvestamisel. Tehnilise Järelevalve Amet tutvustas uusi tasude põhimõtteid ning tõi välja, et 2016. aastal jäi Eesti Raudteel viimastel aastatel toimunud kaubamahtude languse ning sätestatud tariifilae tõttu saamata 47% lubatud kulude kattest.
AS Eesti Raudtee juhatuse liige Toomas Virro sõnul jätkub sama tendents ka sel aastal, mistõttu ei ole olemasoleva raudteetaristu hooldus- ja renoveerimistöödeks ilma riigipoolse täiendava toetuseta piisavat rahalist katet. “Minister tõi kohtumisel positiivse arenguna välja, et riigieelarve strateegias 2018-2021 on ette nähtud Elroni poolt taristu kasutamise kulude täiendav kompensatsioon Eesti Raudteele. Samas oli minister sunnitud nentima, et hetkel ei ole eelarvestrateegias kajastatud summasid, mis võimaldaksid tagada AS Eesti Raudtee tulude ja kulude tasakaalu, kuigi selline riigi kohustus tuleneb 2016.a vastuvõetud Raudteeseaduse muudatustest,” märkis juhatuse liige Virro.
AS Eesti Raudtee analüüs, mille on heaks kiitnud ministeeriumi spetsialistid, näitab, et vajalike hooldus- ja renoveerimistööde läbiviimiseks ning siseriikliku raudtee olemasoleva kvaliteedi säilitamiseks on vajalik perioodil 2018-2021 otsest finantseeringut riigieelarvest minimaalselt 14 miljoni eurot aastas.
“See ei ole investeering, mis tooks tehnoloogilise pöörde või järsu kvaliteedihüppe, vaid võimaldab jätkata töökindlat rongiliiklust pealinnast Paldiski, Narva, Koidula ja Valga suunal ning tagada reisirongidele tänase 120 km/h liikumiskiiruse,” ütles Toomas Virro pressiteates.
“Transiidikomisjoni istungil suhtuti probleemi tõsiselt ning loodan, et valitsus jõuab lähikuudel teema sisulise aruteluni. On selge, et rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Balticu planeerimise kõrval peab ka tagama inimestele Narvas või Põlvas kiire rongiliikluse ning üldise kvaliteetse ühenduse kaubavedude jätkumiseks,” lausus Eesti Raudtee esindaja pressiteate vahendusel.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kogunenud transiidikomisjon analüüsis koostöös sektori ettevõtjatega transiidisektori kriisi, eeldusi kauba- ja reisijateveo jätkamiseks ning võimalusi sektor tänasest madalseisust välja tuua.
Täna teenindab Eesti Raudtee taristu aastas 12 miljonit tonni kaubavedusid ning üle 6 miljoni reisija ja annab tööd ligikaudu 800 inimesele.
Seotud lood
Alates reedest, 29. septembrist sõidavad Elroni rongid Tallinn-Tartu liinil remondieelse sõiduplaani järgi. Taas on käigus päevased ekspressreisid, teatas Elron.
25. aprillil kogunes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis esmakordselt üle mitme aasta riiklik transiidikomisjon. Esimese kohtumise raames vaadati sektori ettevõtjatega ühiselt üle transiidivaldkonna üldine olukord ja peamised arenguvõimalused.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
2
6
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele