Seoses tekkinud sobivate ilmastikutingimustega palus Maanteeamet täna peatada ajutiselt laevaliiklus kavandatava Rohuküla-Sviby jäätee koridoris, merealal, mis jääb Rohuküla-Vormsi laevateest paremale, teatas Veeteede amet.

- Tänane Sentinel-2 satelliitfoto jääoludest Eesti merealal
- Foto: Veeteede Amet
Veeteede Ameti peadirektori otsusega peatataksegi ajutiselt laevaliiklus alates 20. veebruarist Pinukse neeme ja Vormsi kagurannikul asuvat Obholmenit ühendava joone ning Rohuküla-Sviby laevatee vahelisel merealal.
Laevaliikluse peatamine seal alates 20. veebruarist ei tähenda veel, et jäätee ka tehakse. Jäätee rajamiseks peab jäätee rajaja korraldama enne põhjalikud jääkatte uurimistööd. Muuhulgas peab jääkatte paksus kogu tee ulatuses olema minimaalselt 11 cm.
Vastavalt kehtivale korrale peab laevaliiklusega ristuva või laevaliiklust muul moel mõjutava jäätee rajamiseks olema Veeteede Ameti nõusolek.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Praegu on Veeteede Amet saanud taotluse laevaliiklus peatada ainult mandi ja Vormsi vahel, et sinna saaks jäätee planeerida. Mandri ja Muhu, mandri ja Hiiumaa, Saaremaa ja Hiiumaa ning mandri ja Kihnu vahele jäätee rajamise eelduseks oleva laevaliikluse peatamine hetkel kõne all ei ole.
Haapsalu-Noarootsi vaheline jäätee on avatud eelmise nädala reedest, selleks Veeteede Ameti luba vaja pole, sest talvisel navihooajal seal laevaliiklust ei ole.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.