Laonduses toimub innovatsioon iga kuupmeetri kasutuselevõtmise nimel

Tarmo Tuisk tutvustab uusimaid laolahendusi 24. jaanuari Logistika klubis.
Tarmo Tuisk tutvustab uusimaid laolahendusi 24. jaanuari Logistika klubis.

Logistikauudised.ee esitas kolm küsimust Tarmo Tuisule, Laomaailma juhile.

Mida teie ettevõtte juhina ootate uuelt aastalt?

Soovin, et maksude laekumine paraneks ja konkurendid maksaksid oma töötajatele ka korralikku palka. Võrdlesin nimelt värskeid 2016 a. maksude laekumisandmeid konkurentidega: Laomaailm on oma valdkonna suurim maksumaksja. Kuigi mõne konkurendi puhul pole üldse tööjõukulusid ja üksjagu on neid, kelle motoks „ainult loll maksab makse“, on mul uhke tunne, et saan nii oma perele, vähekindlustatud peredele kui ka töötajatele tagada kindluse oleviku ja tuleviku suhtes, kuivõrd see on minu võimuses. Loomulikult saan ka ise sellest igapäevaselt osa – sõites turvaliselt headel, valgustatud ja hooldatud autoteedel, sportides järjest kasvaval kergliiklusteede võrgustikul jne. Olen rõõmus oma laste üle, sest neil on võimalus areneda ja kasvada Eesti Vabariigi küllaltki heades tingimustes.

Millises suunas laondus liigub? Millised on hetketrendid? Kas lähiaastatel eriti innovaatilisi lahendusi ka näha saab?

Laonduses jätkub innovatsioon tööjõukulude vähendamise ja töö lihtsustamise nimel (võimaldab töötada ka puuetega inimestel ning neil pensionäridel, kes vajavad rakendust, et saaksid end ühiskonnale kasulikuna tunda).

Samuti on üks eesmärk võtta kasutusele iga ruut- ja kuupmeeter. Järjest enam märgatakse kulusid, mida jooksvalt tuleb teha igale ruut-ja kuupmeetrile. Pakume lahendusi, kuidas ka lao- või tootmishoone tühjaltseisev, näiteks vahekäikude kohal olev ruum ära kasutada.

Tehnika ja tehnoloogia viimane sõna tuleb kasutusele võtta. Põnev on jälgida nutikate postiveolahenduste, nt Cleveroni tehnoloogiliselt keerukama lahenduse arengut. Usun, et üsna pea leiab selline lahendus rakendust ka komplekteerimise töökohtadel ja tootmises näiteks tööriistakapina ja miks mitte ka autokeskuste praegust tüüplahendust – korrusladu välja vahetamas.

Ka mobiilirakendusega juhitavad ERMi riiulid on täna suhteliselt pioneeri staatuses, teedrajav suundumus tulevikku.

Laomaailma jaoks põnev väljakutse võiks olla Eestis esimese kahekordse elektrijõul liikuva laolahenduse müümine-paigaldamine. Olime sellele üsna lähedal Tartu Ülikooli raamatukogu lahenduse puhul, kuid hetkel on seal asjalood seoses peatöövõtja vahetumisega segased. 

 

Kui suur väljakutse oli ERMi hoidla rajamine Laomaailma jaoks?

Sellised suured projektid on igale tegijale väljakutse. Tehnilises mõttes ei olnud see meie kõige keerukam projekt. Vahetult enne enne ERMi võitsime ja teostasime viperusteta Eesti suurima arhiiviriiulite hanke – Eesti rahvusarhiivi. See on 6-korruseline hoone täis liikuvaid lükandriiuleid, kokku 65 kilomeetrit, kuhu paigutati ca 9 miljonit arhivaali.

Puhtlogistiliselt oli see projekt oluliselt keerulisem väljakutse: kogu hoone ehitus toimus samal ajal. Kaubaautod ei pääsenud ligi, kaubalift oli väikesevõitu ja pidevalt hõivatud, koridorid nii kitsad, et kõik tuli tükkhaaval käsitsi vedada jne. Ajutiselt ei olnud võimalik midagi kuskil ladustada. Kuna samal ajal käisid ka ventilatsiooni- ja elektritööd, siis tihti polnud ka valgustust. Siis jälle alustati fuajees põrandatöödega ja igasugune liikumine seiskus. Peatöövõtja oli aga väga abivalmis ja igal pool nõu ja jõuga abiks.

Sellega võrreldes oli ERM kui lillepidu – hoone oli valmis ehitatud, kõik arhiiviruumid on samal korrusel, koridorid laiad ja ruumi palju. Samas järelevalve ehk kvaliteedikontroll oli sel objektil eriti karm (detailide pinnakattekihid mõõdeti mikronitäpsusega üle näiteks ja kuuldavasti oli paljudel probleeme), kuid kõik sujus graafikus.

Keeruliseks kujunes hoopis see, et ka ruumidesisese nõrkvoolu- ja elektrilahenduse pidime projektist alates kõik ise tegema. Aga projekteerida midagi juba valmisprojekti sisse ja enne hoone üleandmist – see on üksjagu keeruline ja vastutusrikas. Õnneks oli tellija igati abi- ja koostöövalmis, kõik toimis väga operatiivselt ja meil õnnestus ka need lisatööd graafikusse ära mahutada.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 -0.0502828
Brasiilia reaal BRL 4,25 -0.0023525
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0102208
Filipiinide peeso PHP 59,01 0
Hiina jüaan CNY 7,61 0
Hongkongi dollar HKD 8,90 0
Horvaatia kuna HRK 7,42 0
Iisraeli seekel ILS 4,09 0
India ruupia INR 80,54 0
Indoneesia ruupia IDR 15939,78 0
Islandi kroon ISK 135,49 -0.0073801
Jaapani jeen JPY 125,52 0
Kanada dollar CAD 1,49 -0.0738354
LAV rand ZAR 15,87 0
Lõuna-Korea vonn KRW 1272,45 0
Malaysia ringgit MYR 4,62 0
Mehhiko peeso MXN 21,70 0
Norra kroon NOK 9,76 0
Poola slott PLN 4,34 0
Rootsi kroon SEK 10,60 0
Rumeenia leu RON 4,76 0
Singapuri dollar SGD 1,53 0
Suurbritannia nael GBP 0,87 -0.0115115
Šveitsi frank CHF 1,13 -0.0176305
Taani kroon DKK 7,47 0
Tai baht THB 35,51 0
Tšehhi kroon CZK 25,66 0
Türgi liir TRY 6,03 0
Ukraina grivna UAH 30,61 0
Ungari forint HUF 317,77 0
USA dollar USD 1,13 0
Uus-Meremaa dollar NZD 1,66 0
Valgevene rubla BYN 2,42 0
Vene rubla RUB 74,12 0

Valdkonna töökuulutused

STOCKMANN otsib TARNEAHELA JUHTI

Stockmann AS

03. märts 2019