TTÜ Eesti Mereakadeemia viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi merendussektori majandusmõju uuringu, mille eesmärgiks oli hinnata merendussektori olemasolevat olukorda ning sektori potentsiaali, teatas Mereakadeemia.

- TTÜ Eesti Mereakadeemia hoone
- Foto: Andres Haabu
Esimese etapi lähteülesanne oli üks osa suuremast uuringust, mille alusel kaardistatakse hetkeolukord, esitatakse üldine ülevaade merendussektori mõjust Eesti majandusele tervikuna ja hinnatakse sektori potentsiaali.
Uuringu esimese etapi eesmärgiks oli ka välja töötada soovitused, milliste tegevustega tasub riigil tegeleda ja milliseid võimalusi luua, et efektiivsemalt sektori arengut toetada. Uuringu olulisimad soovitused:
Luua rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline tegevuskeskkond laevandussektorile, eesmärgiga soodustada laevade Eesti lipu alla naasmist. Leiti, et oluline on jätkata riiklikul tasemel alustatud laevanduse konkurentsivõime tõstmise meetmete rakendamist eesmärgiga leida kompromisslahendus nii riigi kui ka laevaomanike seisukohast lähtuvalt. Laevandust ei saa käsitleda vaid ühe osana Eesti ekspordist, seda tuleks käsitleda eraldiseisva tööstusharuna ja osana maailmalaevandusest.Sadamate potentsiaali ärakasutamiseks töötada välja riiklik strateegia Eestit läbivate transpordikoridoride konkurentsivõime kasvuks.Leida lahendused merendusalase statistika kogumiseks ning ettevõtete EMTAK klassifikaatorite põhiseks määratlemiseks.Teadus-haridusasutuste, eraettevõtete ja avaliku sektori vahelise koostöö tugevdamine.Kvalifitseeritud tööjõu tagamine.Soovitused edasisteks merendusklastri uuringuteks: Edasised uuringud peaksid keskenduma konkreetsemalt alamklastrite tegevusele, nende siseste ja eri alamklastrite vaheliste seoste ning alamklastrite kaudsete mõjude põhjalikumale uurimisele.Merendusklastri regulaarne seire ning seiremetoodika väljaarendamine.Panustada koostöös merendusklastri asjaomaste organisatsioonidega merendusalase teadlikkuse edendamisesse riiklikul tasandil.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uuringu autoriteks on Tõnis Hunt, Kadi Kasepõld ja Madli Kopti.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.