Eesti maanteede äärde on vaja rohkem parkimisvõimalusi

„Parkimise osas satume Eesti teedel olukordadesse, kus peame taotlema eriloa. Parkimine on meie teedel suur probleem ja tööaja osas tuleb ette piiranguid. Kui koorem on lai, siis parkida ei saagi,“ hoiatas Vahur Krautman ettekandes „Mida jälgida ülegabariidilistel vedudel?“.

„Eesti teedel peame kasutama lisajuhte või leppima kokku kohalike sõbralike ettevõtetega, aga see tuleb meil endal kinni maksta. Parkimiskohti võiks Eesti teedel kindlasti rohkem olla,“ sõnas Krautman.

Krautmani sõnul saavad autojuhid kuidagi hakkama näiteks Tallinn-Narva maanteel, samas Tallinn-Tartu maanteel on probleem suurem.

Maanteevedu kui standardiseerimata vedu

Veel rääkis Krautman oma ettekandes, et ülegabariidiline vedu ei ole standardiseeritud vedu. „Kui kogu maailm liigub standardiseerimise ja automatiseerimise poole, siis ülegabariidiline maanteevedu on kõik see, mis on standardiseerimata,“ märkis ta.

Krautmani sõnul arvestatakse näiteks teeremondi korral, et rekka pääseks läbi. Kui koorem on suurem ja läbi ikkagi ei pääse, on eeltöö lihtsalt tegemata. „Ülegabariidiliste puhul meeldib meile mõte, et see on mittestandardne vedu. Veoplaani tegemist tuleb alustada sisuliselt nullist, sest iga vedu on erinev. Me mitte kunagi ei tea, kuidas teeolud muutunud võivad olla. Keegi on näiteks kuskile mingi kaabli paigaldanud või on mingi teelõik üles kaevatud,“ selgitas ta.

„Meie läheneme igale koormale projektipõhiselt, meie aastane maht on 3000-3500 ülegabariidilist vedu. Iga vedu on meie jaoks eraldi projekt. Kui autojuht on juba teel, siis on võimatu kiirelt reageerida. Meie käime eelnevalt kõik need asjad eelnevalt läbi,“ rääkis ta.

„Inimtööjõud on see komponent, mida jälgida. Sellest ei saa loobuda. Selleks, et kõiki koormaid liigutada, on eeltöö metsik, vahel isegi poolteist aastat ette,“ rääkis Krautman.

Täna toimub Äripäeva teemaveebi logistikauudised.ee traditsiooniline ja järjekorras juba viies Autovedajate Aastakonverents, mis on saali kokku toonud pea 120 osalejat.