Logistika- ja transiidisektor on oma teenindava iseloomu tõttu järgimas üldisi trende majanduses. Ühelt poolt tugevneb stagneeruval turul konkurentsivõitlus, mistõttu just optimeerimine on see, mis määrab olemasolevate turuosaliste majandusliku eksistentsi. Omaette mõju avaldavad suuremate logistikafirmade strateegilistest valikutest tulenevad sammud. Näiteks konteinerlaevade ehituses ja ekspluateerimisel tehtud otsused mõjutavad nii vedude hindu kui ka nende kulgemismarsruuti.
Teiselt poolt võetakse kasutusele üha uusi tehnoloogilisi lahendusi. Aina suuremat osakaalu omandavad jae- ja väikepartiilised veod, konteineriseerumine hõlmab üha uusi kaubagruppe ja täiustub tehnoloogiliselt. Nõuded teenuste kvaliteedile ja kiirusele kasvavad, lausa kohustuslikuks on muutunud IT-võimaluste maksimaalne kasutus, et infovahetus oleks kliendile mugav. Samal ajal karmistuvad looduskaitselise iseloomuga nõuded, mis ei jäta avaldamata mõju ei modaalsustevahelisele konkurentsile, kasutatavatele tehnoloogiatele ja transpordikorralduslikele regulatsioonidele kui ka sektori ettevõtete ja nende klientide poolt kasutatavatele majandamismudelitele.
Meie senises rahvusvahelises tööjaotuses peaaegu et esimesena kunagi toimima hakanud eduloo – transiidisektori – senine mudel on jäädavalt muutunud. Venemaa poliitilised protsessid on seda muutuse toimumist vaid kiirendanud, kuid mitte põhjustanud. Tuleb endale aru anda, et tegu on olnud siiski objektiivse protsessiga ja nõndanimetatud vanad head ajad ei tule enam kunagi tagasi. Seni meil kasutuses olnud raudteesektori majandamise mudeli, kus kõik – nii taristu kui reisijateveo – maksis suuresti kinni kaubavedu, aeg on ümber.
Eestisse jõudnud euroopalikust raudteemudelist ja Rail Balticuga seotud küsimustest räägib Raivo Vare pikemalt juba 17. novembril toimuval Logistika Aastakonverentsil.